„Tammsaare teel ummikus olles tegin kodanikuna kolmele kaasliiklejale märkuse roolis telefoniga rääkimise kohta. Nad ei reageerinud. Alles žetooni näitamine aitas tegevust lõpetada,” kirjutas Põder. „Kallid inimesed. Päris elus jätab Teid ellu ja terveks Teie enda käitumine, mitte minu žetoon.”

Delfi kirjutas hiljuti, et politsei ja maanteeameti kinnitusel tegelevad inimesed rooli taga olles massiliselt kõrvaliste asjadega.

“Eelmisel aastal karistasime 2556 korral liiklejaid, kes tegelesid rooli taga olles kõrvaliste asjadega. See teeb enam kui 7 menetlust päevas,” märkis PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Valdav osa neist juhtumitest on seotud rooli taga telefoni kasutamisega. Tänavu on politsei karistanud juba enam kui 1500 kõrvaliste asjadega tegelevat juhti.

Delfi fotograaf Andres Putting vaatles sel esmaspäeval 15-20 minutit Lasnamäe kanali ühelt sillalt sõidukijuhte ja sai terve galerii inimestest, kes tegelesid autot juhtides kõikvõimalike asjadega. Kes helistas, kes näppis telefoni, kes keeras tubakat rullpaberisse jne.

Maanteeameti ennetustöö osakonna kapten Kerli Tallo nendib, et nutiseadmete kasutamine sõidukiroolis on tõesti kõige levinum kõrvaline tegevus, kuid vähemohtlikud pole ka söömine, joomine, elav vestlus kaassõitjaga, lastega tegelemine ja kõik muud tegevused, mis viivad sõidukijuhi tähelepanu tema esmaselt ülesandelt eemale.

“Teaduslikult on tõestatud, et inimene ei suuda samaaegselt ja veatult tegeleda kahe tähelepanu nõudva tegevusega. Sellises olukorras lülitub aju pidevalt ühelt tegevuselt teisele ja juhi reageerimiskiirus väheneb, samuti võib midagi olulist märkamata jääda ja õnnetus ongi kerge juhtuma. Mobiiltelefoniga rääkiva juhi võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada muutub nii nõrgaks, nagu ta oleks ära joonud kaks kuni kolm pokaali veini, ning samuti väheneb tema fokusseritud nägemisväli kuni 50 protsenti,” märkis Tallo.