Gruusia tähistas üle-eelmisel nädalavahetusel saja aasta möödumist oma iseseisvuse väljakuulutamisest. Eelmisel nädalal teatas aga Süüria Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamisest.

„Tegemist on kahe Gruusiale kuuluva piirkonnaga, mida Venemaa on kasutanud Gruusia lõhkumiseks samamoodi nagu Donetski ja Luganski piirkondi Ukrainas. Gruusia seisukohalt on tegemist okupatsioonivõimuga, mille Venemaa dikteeris 2008. aasta sõja tagajärjel,” kirjutab Ilta-Sanomat.

Süüria ilmumine Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustajaks on Ilta-Sanomate sõnul osa Venemaa manipuleeritavast mängust, millega ta tasapisi tükke Gruusia küljest lahti nokitseb. Enne Süüriat on neid moodustisi tunnustanud vaid Venemaa, Venezuela, Nicaragua ja Nauru.

Kaljulaid nõudis oma reedel peetud kõnes, et rahvusvaheline kogukond räägiks Venemaa tegevusest õigete nimedega. Et Ida-Ukrainas on tegemist sõjaga, tuleks seda Kaljulaidi sõnul nimetada järjekindlalt sõjaks ning et Gruusias on tegemist Venemaa osalise okupatsiooniga, tuleks seda nimetada okupatsiooniks.

Kaljulaidi sõnul on vähim, mida me saame Gruusia heaks teha, lõpetada ümberütlemiste kasutamine. Näiteks Euroopa Liidus kasutatakse Lõuna-Osseetia ja Abhaasia kohta väljendit „administratiivne piirijoon”, samas kui grusiinid ise räägivad „okupatsioonijoonest”.

„Miks me ei võiks anda grusiinidele vähemalt seda vähest, et tunnustaksime sõnade ja žestide tasemel, et osa nende territooriumist on okupeeritud?” küsis Kaljulaid.

Soome välisministeerium tegi reedel Euroopa Liidu kiiluvees avalduse, milles mõistetakse Süüria otsus sõlmida Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga diplomaatilised suhted hukka ja antakse täielik toetus Gruusia territoriaalsele terviklikkusele.

Soome välisministeeriumi veebilehelt leidub Ilta-Sanomate teatel aga neidsamu Kaljulaidi hukka mõistetud ümberütlemisi. Räägitakse Abhaasia ja Lõuna-Osseetia „separtistlikest piirkondadest”, nende „administratiivpiiridest” ja „pikale veninud konfliktidest”.

„EL-il võivad olla põhjused ettevaatlikuks keelekasutuseks, samas kui Kaljulaid rajab oma kõned Nõukogude-Eesti kogemustele. Peaasi kõiges on, et Gruusiat ei unustataks,” kirjutab Ilta-Sanomat.