55-aastase endise bussijuhi võit võib esile kutsuda uued lääne sanktsioonid Maduro sotsialistliku valitsuse vastu hävitava majanduskriisi tingimustes, vahendab Reuters.

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon ähvardab sammudega Venezuela juba niigi kokkuvarisemise äärel oleva naftasektori vastu.

Madurole lojaalsete inimeste juhitud valimiskomisjon teatas, et Maduro toetuseks anti 5,8 miljonit häält. Tema lähim rivaal, opositsiooni boikotti murdnud endine kuberner Henri Falcón sai 1,8 miljonit häält.

„Nad alahindasid mind,” ütles Maduro Caracase Miraflorese presidendipalee juures rõõmu väljendanud toetajatele.

Valimistel osales vaid 46,1 protsenti valimisõiguslikest, teatas valimiskomisjon. Eelmistel presidendivalimistel 2013. aastal oli osalusprotsent 80. Opositsiooni väitel osalusprotsenti võltsiti ja tegelikult osales pigem umbes 30 protsenti valijatest.

„Protsessil puudub kahtlemata legitiimsus ja sellisena me seda ei tunnusta,” ütles 56-aastane Falcón.

Maduro oli Falcóni osalemist tervitanud, sest see andis valimistele teatud legitiimsuse, mistõttu ei näinud need välja otsese diktaatori kroonimisena. Falcóni kiire valimistulemuste mittetunnustamine ja üleskutse uutele valimistele oli seetõttu valitsuse strateegiale tagasilöögiks.

2010. aasta opositsiooni poole üle läinud Falcón väljendas pahameelt ligi 13 000 valitsusmeelse „punapunkti” ülesseadmise üle valimisjaoskondade juurde üle riigi. Peamiselt vaestel venezuelalastel paluti pärast valimas käimist punastes telkides registreerida valitsuse välja antud „isamaakaardid”, mille eest Maduro lubas „auhinda”. Opositsiooni sõnul võib seda pidada häälte ostmiseks.

Maduro, kes nimetab end vähki surnud endise presidendi Hugo Chávezi pojaks, väidab, et võitleb imperialistliku vandenõuga sotsialismi purustamiseks ja Venezuela nafta ülevõtmiseks. Oponentide sõnul on ta aga hävitanud kunagise jõuka majanduse ja surunud karmilt maha igasuguse teisitimõtlemise.