Eelmisel nädalal toimus narkokuriteo toimepanemises kahtlustatava mehe kinnipidamine, mille käigus tulistati tööülesandeid täitvate Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse kriminaalpolitseinike suunas.

Juhtunu tagajärjel sai kergelt vigastada üks politseiametnik. 5. mail taotles prokuratuur kohtult luba kinnipeetud mehe vahistamiseks. Kohus tutvus kriminaalasja materjalidega ning rahuldas esitatud vahistamistaotluse.

3. mail kell 15.55 toimus Tallinnas Kari ja Randla vahelisel haljasalal 38-aastase mehe kinnipidamine, kelle kohta laekus andmeid, et ta võib olla seotud fentanüüli ebaseadusliku käitlemisega. Mehe kinnipidamise käigus osutas mees politseinikele vastupanu ning üritas põgeneda. Ta võttis enda jope alt revolvri-sarnase eseme ning tulistas politseinike suunas.

„Toimus mitu lasku ning üks politseinikest sai kergelt vigastada. Arstiabi ta ei vajanud. Hiljem selgus, et laske tehti signaalrevolvrist,“ kommenteeris kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Mari Vunk. „Kuivõrd tegu on tõsise juhtumiga, kus inimene ei allunud politsei korraldustele, vaid hoopis ründas ametnikke, siis oli see põhjus kohtule vahistamistaotluse esitamiseks,“ selgitas prokurör.

Harju maakohus andis loa mehe vahistamiseks.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Juhan Ojasoo sõnul oli tegemist väga ohtliku olukorraga. „Olukorda arvestades lõppes isegi hästi, arvestades, mis võinuks juhtuda. Igasugused õhkrelvad, stardipüstolid ja relvamaketid on välimuselt tulirelvadega ülimalt sarnased, mistõttu võinuks see olukord eskaleeruda tulevahetusega. Õnn on, et vahejuhtum päädis politseiametnikule vaid kergete vigastustega.“

Ojasoo sõnul peavad relva või relvataolist eset omavad inimesed seda enesega kaasas kandma igal ajahetkel varjatult. „Relva kandmise või vehkimisega ei tohi tekitada hirmu ümberkaudsetes inimestes. Üldiselt võiksid inimesed relvi ja relvataolisi esemeid kasutada vaid sihtotstarbeliselt ning nende niisama kaasas kandmist tuleks sootuks vältida.“

Viimasel ajal on Harjumaal oluliselt kasvanud rünnete arv, kus kannatanu hirmutamiseks kasutatakse relva. Enamasti pole tegu tulirelvaga vaid pneumo- ehk õhkrelvaga, kuid need on välimuse poolest väga sarnased tulirelvadele. Inimesed peaks endale teadvustama, et ka pneumorelvaga kellegi ähvardamine või kellegi sihtimine isegi juhul, kui seda tehakse n-ö naljaviluks, võib olla karistatav.

Näited varasematest sündmustest

Harju maakohus tunnistas süüdi 38-aastase mehe selles, et eelmise aasta 8. augustil seistes sõiduteel kaupluse vastas, suunas ta pneumaatilise püstoli Makarov sõitva mootorsõiduki BMW poole. Kohus määras karistuseks reaalse vangistuse pikkusega neli kuud. Jõustunud kohtuotsusega saab tutvuda siin.

Harju maakohus tunnistas süüdi 31-aastase mehe selles, et selle aasta 11. veebruaril sooritas ta bussis ühe lasu pneumaatilisest püstolist. Paar päeva hiljem viibis mees ühes toitlustuskohas, kus suunas pneumaatilise püstoli ühe külastaja poole. Kohus määras mehele karistuseks tingimisi vangistuse ning suunas sotsiaalprogrammi. Jõustunud kohtuotsusega saab tutvuda siin.

Harju maakohus tunnistas süüdi 28-aastase mehe selles, et eelmise aasta 5. novembril viibides pargis, sihtis ta stardipüstoliga kolme inimese suunas ning ähvardas neil põlved ja ajud sodiks lasta. Kohus määras karistuseks tingimisi vangistuse, kohustades teda täitma kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Jõustunud kohtuotsusega saab tutvuda siin.