Ühisistungid räägivad Helsingin Sanomate sõnul Eesti ja Soome vahelisest erisuhtest. Eesti jaoks on see esimene selline kogemus, kuid Soome ja Rootsi valitsused pidasid sellise ühisistungi 2009. aastal Hämeenlinnas, kui möödus 200 aastat riigipiiri tõmbamisest soomlaste ja rootslaste vahele.

Tallinna ühisistungis on palju sümboolikat, kuid päevakord annab hea pildi sellest, millised küsimused kaht riiki ja ühiskonda ühendavad, märgib Helsingin Sanomat.

„Transpordiühendused on juba nüüd tugev side Soome ja Eesti vahel, aga maid ühendav tunnel oleks ajalooline hüpe ühenduste kvaliteedis,” kirjutab Helsingin Sanomat. „Digitaalsete ühenduste poolest on Soome ja Eesti mõlemad maailma tippriike. Paljudel aladel on Eesti esindanud kõige teravamat tippu, millest ka Soome on võinud õppida.”

Helsingin Sanomate hinnangul on haridus ja kultuur olnud tähtsad mõlemad riigi kujunemisel, aga nende tähtsus on suur ka tulevases arengus.

„Eesti ja Soome võivad olla oma saavutustega üsna rahul. Kummagi geograafiline asend ei ole olnud lihtne ja ajalugu ei ole kohelnud neid maid siidkinnastega,” kirjutab Helsingin Sanomat. „Sellest hoolimata kuuluvad naabrid tänapäeval positiivsel viisil kadestatud maade hulka. Soome saavutas selle väikese maana üsna hilja, aga kiiresti, Eesti veel väiksemana veel hiljem ja veel kiiremini.”