Briti diplomaadid kavatsevad kasutada sel aastal nelja suurt tippkohtumist – G7, G20, NATO ja Euroopa Liidu oma – et süvendada allianssi Venemaa vastu, mille välisministeerium kiiruga kokku pani pärast endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamist märtsi alguses Inglismaal Salisburys, kirjutas Guardian.

„Välisminister peab Venemaa reageeringut Doumale ja Salisburyle pöördepunktiks ja arvab, et on rahvusvaheline toetus, et teha rohkem,” ütles anonüümseks jäänud Briti valitsuse allikas. „Valdkonnad, mida Ühendkuningriik kõige tõenäolisemalt esile tõstma hakkab, on vastutegevus Venemaa desinformatsioonile ja mehhanismi leidmine keemiarelvade kasutamise eest vastutusele võtmise jõustamiseks.”

Välisministeeriumi endised ametnikud tunnistasid Guardianile, et kunagi oli Briti diplomaatilises mõtlemises valdav vastumeelsus Venemaale väljakutseid esitada, kuid pärast Skripalide mürgitamist on see suhtumine kadumas.

Parlamendis on välja arenenud parteide ülene allianss, kus ei vaadata Vene korruptsiooni küsimust enam läbi finantsprisma, vaid julgeoleku- ja välispoliitilise ohuna, mis nõuab uusi sanktsioone, isegi kui see põhjustab lühiajalist majanduslikku kahju Ühendkuningriigile.

Ministrid tahavad tulevastel tippkohtumistel nõuda laialdast Venemaa ohjeldamise strateegiat, mis kataks küberjulgoleku, NATO sõjalise hoiaku, sanktsioonid president Vladimir Putini oligarhide vastu ja põhjalikuma lähenemise Vene desinformatsioonile.

Suurbritannia väidab teiste riikide välisministeeriumidele, et Venemaa eitamised Salisbury ja Douma keemiarünnaku kohta Süürias paljastavad riigi, mis ei ole huvitatud koostööst, et jõuda ühisele arusaamisele tõest, vaid kasutab mõlemaid juhtumeid, et püüda süstemaatiliselt lääne valijaskondi lõhestada ja külvata kahtlusi, kirjutab Guardian.

Venemaa kriitikute sõnul leiab lääs end juhtum juhtumi järel – Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamine 2014. aastal Ukrainas, Vene vägede roll Ukrainas, endise Vene spiooni Aleksandr Litvinenko mõrv Suurbritannia pinnal, Süüria valitsuse korduv keemiarelvade kasutamine, salajane segaduse tekitamine Lääne-Balkanil ja korduvad küberrünnakud – vaidlemas Venemaaga mitte ainult ideoloogia või huvide üle, vaid silmitsi Moskva lihtsa eituse või lääne valitsuste jaoks ümberlükkamatute faktide kahtluse alla seadmisega.