Nähes endale järgnenud vilkurite ja sireeniga peatumismärguannet andvat patrullsõidukit, jäi kihutaja seisma. Piirkonnapolitseinik pidas mootorratturi kinni ja tuvastas, et lisaks raskele jalale puudus ratta sadulas olnud 22-aastasel mehel ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Mees oli küll kaine, ent tema varasem riskeeriv liikluskäitumine ning sarnased -rikkumised andsid politseinikele põhjuse mees volbriõhtu eel liikluskeerisest kõrvaldada ning arestikambrisse järele mõtlema saata. Raske jalaga mehe suhtes alustas politsei väärteomenetluse.

„Selgitades hulljulgele ratturile tema koduõuel, mis sellisel kiirusel mootorrattaga õnnetusse sattudes kaasnevad, jõudis mootorrattur mõtetes tõdemuseni, et taolisel madallennul pole juhil tõepoolest võimalik reageerida mitte ühelegi ootamatusele, mis sõidu vältel ette võib juhtuda. Paistis, et mees kahetses oma katsetust koduküla sirgel teelõigul oma kaherattalisest viimast võtta ning loodetavasti andis ta enesele aru, et taolisel kihutamisel võinuks olla tema noorele elule või hoopis kodukandis liikuvale lähedasele või sõbrale kurvad tagajärjed,“ kirjeldas ratturi peatanud piirkonnapolitseinik Steven Kaio.

Piirkonnapolitseinik lisas, et nüüd kui päike sirab kõrgel ja asfalt on kuiv, ongi suurimaks ohuks liikluses kiiruseületajad ja seda nii neljarattaliste kui ka kaherattaliste näol. „Meie raskemad ajad liikluses on sel aastal veel ees. Kinnitab seda ka politseistatistika, millest nähtub, et enim liiklusõnnetusi juhtubki just kevad- ja suvekuudel, mil juhtide jalg liialt raskeks kipub ning traagiliste tagajärgedega õnnetused on kerged juhtuma,“ ütles Kaio.

Kuigi motohooaeg on kesta saanud üürikest aega, on tänavu mootorratturid sattunud juba 11 korral liiklusõnnetustesse, neis õnnetustest kaotas elu üks rattur ning 13 inimest said viga.