Põhja-Korea juht Kim Jong-un sammus kahe maa piirile naeratus näol, ulatades juba kaugelt käe Lõuna-Korea riigipea Moon Jae-ini pihku, tehes seejärel ajaloolise sammu ja astudes üle piiri Lõuna-Koreasse.

Veel enne piirilt lahkumist suutis ta, teadaolevalt ettekavatsemata lükkena, veenda Mooni astuma üheskoos, käest kinni ka hetkeks Põhja-Koreasse, misjärel tehti kõnelustega algust.

Ajalooline kohtumine märkis esimest korda pärast 1953. aastat, st Korea sõja lõppu, mil Põhja-Korea juht astus üle Lõuna-Korea piiri (Lõuna-Korea president külastas naaberriiiki 2000. ja 2007. aastal kõneluste raames –toim), vahendab The Economist.

Järgnesid üheskoos "rahupuu" istutamine ja pärastlõunane riigipeadevaheline vestlus pargipingil, mida kohalolnutel oli võimalik küll vaadata, kuid kuulda vaid linnulaulu. Tervet päeva saatnud sõbralik meeleolu tähendas, et riigijuhtidel õnnestus saavutada oma esimene eesmärk: näidata, et nende riikidel on võimalik ajalooline vastasseis ületada ja omavahel heatahtlikult suhelda.

Lõuna-Koreas tekitas kohtumine palju emotsioone: sotsiaalmeedia täitus kibekiirelt hämmeldunud kommentaaridega, tänavatel naelutusid inimesed teleekraanide ette, koolides peatati tunnid, et ka noortel oleks võimalik ajaloolisest sündmusest osa saada. Inimesed plaksutasid, kui riigipead kätt surusid, ja osa võitles sündmusi jälgides suisa pisaratega, märgib ajakiri.

Kimi ja Mooni oskusliku näitemängu kõrval jäid kohtumise tulemused siiski ebaselgeks. Ühine avaldus, mis sai kallistuse eel mõlema riigijuhi allkirja, oli üldsõnaline: "Kaks riigipead lubavad poolsaare 80 miljoni elaniku ja kogu maailma ees, et Korea poolsaart ootab sõdadevaba tulevik ning alanud on uus rahuajastu." Nad avaldasid ka soovi lõpetada formaalselt kestev Korea sõda selle aasta jooksul, sõlmides ameeriklaste ja hiinlaste abiga rahu. Ja pärast kõiki neid aastaid, kui Kim lubas väljatöötada ideaalse tuumapommi ja tähistas suurejooneliselt igat raketikatsetust, teatas ta eile, et ta soovib "tuumarelvavaba Korea poolsaart".

Avaldus ei erinenud kuigipalju sellest, mis allkirjastati Koreade kohtumise järel juba 2007. aastal. Toonagi avaldati tahtmist tuumarelvadest loobuda, kuid ei ole tõenäoliselt vaja märkida, et eesmärk jäi saavutamata. Kimi isal ja eelkäijal Kim Jong-ilil oli komme taganeda Põhja-Korea tuumaprogrammi puudutavatest lubadustest veel enne, kui tint paberil jõudis kuivada. Mõlemad Kimid on alati näinud tuumarelva kui hädavajalikku vahendit nende kodumaa kaitsel ja dünastia ellujäämise tagamisel.

Uue avalduse sõnastus ei välista Põhja-Korea nõudmisi, mis võiksid läbirääkimisi uuesti pidurdada, näiteks tahab Pyongyang, et kõik Ameerika väed lahkuksid Korea poolsaarelt. Lõuna-Korea president Moon on väitnud, et Kim on valmis seesugusest nõudmisest loobuma, kuid kui see nii on, siis ühisesse avaldusse jäeti see kirja panemata. Tegelikke järeleandmisi Põhja-Korea reedel ei teinud (ja ega neid teinud ka Lõuna-Korea), leiab The Economist.

Tuleb siiski tõdeda, et eilselt kohtumiselt ei oodatudki tegelikult tuumarelvadest vabanemise lepet: ilma ameeriklasteta seda kindlasti ei sõlmita. Ameerika Ühendriikide president Donald Trump rõõmustas eilse kohtumise tulemuse üle, säutsudes oma Twitteri kontol: "KOREA SÕDA SAAB LÄBI"". Juba õige pea, orienteeruvalt mai lõpus või juuni alguses, kohtub Kimiga ka president Trump, kuid mis saab olema selle kohtumise tulemus või milliste nõudmistega üleüldse laua taha tullakse, jääb teadmatuks. Teada on vaid see, et järgmisel korral ei piisa eduks enam pelgalt soojadest naeratustest ja säravatest fotodest.