Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul kaaluti põhjalikult erinevaid ettepanekuid ja rahastamisvõimalusi. „Eesmärk on koostöös erasektoriga teha Patarei merekindlus korda ja leida sellele mitmekülgsed kasutusvõimalused, mis arvestavad ka avaliku huviga,“ ütles minister Aab. „Kogu kompleksi renoveerimine läheb uuele omanikule hinnanguliselt maksma suurusjärgus 70-80 miljonit eurot.“

„Edasiste arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule. Üsna kindlalt võib öelda, et olukord on muutumas paremaks. Ala hakkab tulevikus olema külastajatele avatud, välja ehitatakse teedevõrk ja rannapromenaad. Meie üheks põhimõtteliseks tingimuseks on, et piirdeaedu ei ehitata. Teeme piirkonna korda ja avame selle linnarahvale,“ lisas Aab.

Ministri sõnul on Patarei hoonekompleksi vastu huvi tundnud ka mitmed muuseumid. „Patarei hoonekompleks on Eesti üks võimsamaid ehitis- ja ajaloomälestisi, millele teemakohase rakenduse leidmist on arutatud juba ligi 20 aastat. Oma ettepanekud on esitanud ka erinevad muuseumid. Valitsus otsustas, et ühte tiiba tuleb kommunismikuritegude muuseum ning kohustas justiitsministeeriumi sõlmima RKASiga üürilepingu. Huvi on tundnud näiteks ka Eesti Sõjamuuseum ja mitmed teised. Ega lõplikult ei ole ükski idee laualt maas. Läbirääkimisi tuleb jätkata ja tulevikus võiks Patareis kindlasti pinda leida ka teistele muuseumidele,“ ütles minister.

Merekindluse kompleksi uuel omanikul tuleb see kuue aasta jooksul renoveerida ning rajada mereäärne promenaad.