25-aastane Minassian käis eile hommikul kohaliku aja järgi Põhja-Torontos kohtu ees, kus talle esitati süüdistus kümnes esimese astme mõrvas ja 13 mõrvakatses. Minassian vahistati esmaspäeva pärastlõunal minuteid pärast seda, kui sõitis kaubikuga üle kahe kilomeetri mööda Yonge’i tänavat Toronto põhjaosas, ajades seal inimesi alla, vahendab Kanada ajaleht The Globe and Mail.

Minassiani vaimne seisund oli osaliselt näha vahistamise ajal. Nimelt nõudis ta, et politseinik tulistaks teda pähe. Sõprade, kolleegide, õpetajate ja teiste tuttavate sõnul olid tal vaimseid probleeme ka varem. Ühine teema on tõrjutus.

Minutite jooksul pärast rünnakust ja selle toimepanija isikust teada saamist võttis Facebook tema konto maha. Minassian oli ülistanud oma postituses USA massimõrvarit, kes osales „incel’ide” liikumises. Tegemist on naisi vihkavate „tahtmatult tsölibaadis” meestega internetifoorumites ja mujal, keda ärritab edu puudus naiste hulgas.

Toronto politsei mõrvauurija Graham Gibson ütles, et Facebooki postitus kuulus kahtlusalusele, kuid lisas, et politsei ei uuri praegu ühtki konkreetset rühmitust või liikumist.

Minassiani postitus oli sõjaväelises stiilis teade, milles ülistati Elliot Rodgerit, kes tappis 2014. aastal USA-s kolm meest ja kolm naist, teatades, et tahtis karistada naisi tema tõrjumise eest.

Minassiani postitus sisaldas koode ja sõnumit, mis meenutab formaate, mida kasutavad Kanada relvajõud. Kanada sõjavägi kinnitas eile, et Minassian alustas 2017. aastal Québeci provintsis Saint-Jean-sur-Richelieus baasväljaõpet, kuid palus end pärast 16 päeva vabatahtlikult vabastada.

Minassianiga koos väljaõppel olnud mees ütles, et ta ei suhelnud teistega ja oli väga vaikne. Relvaväljaõpet Minassian saada ei jõudnud.

Minassian käis Seneca kolledžis, kus teda teati arvutikiipide eksperdina.

Klassikaaslaste sõnul lahkus Minassian kolledžist vahepeal vähemalt aastaks, kuid vahel sai ta väga häid hindeid, vastavalt oma emotsionaalsele seisule.

Ema sõnul on Minassianil Aspergeri sündroom, kuid seda terminoloogiat meditsiinis enam ei kasutata. Nüüd diagnoositakse sellistel inimestel autismispektri häire ja nad tunnistatakse täiesti funktsioneerivateks.

„Ta kartis tüdrukuid ja oli üldiselt väga häbelik,” ütles endine keskkooli klassikaaslane Nikki Feinstein, kes on praegu õpetaja. „Ta ei rääkinud palju, aga kui ta seda tegi, oli temast kognitiivse puude tõttu keeruline aru saada.”