INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Süüdimatud roolijoodikud panevad riigi kannatuse proovile. Prokuratuur avaldab, mis karistustega joobes roolikeerajad nüüd riskivad
Ajal, mil käib lõppematu vaidlus selle üle, kas riiklik alkoaktsiisi poliitika vähendab või suurendab eestlaste alkoholitarbimist, tegelevad politseinikud ja prokurörid reaalse eluga – käes on kevad ja koos ilmade soojenemisega kasvab vääramatu jõuna nende isikute arv, kes ei pea paljuks istuda autorooli purjuspäi.
Viimase aasta jooksul on politsei eemaldanud Eestis iga kuu liiklusest keskmiselt ligi 550 joobes juhti, neist keskmiselt 218 on olnud kriminaalses joobes. Arvestades näiteks Soomes tehtud uuringut, mille järgi sõidab roolijoodik enne vahelejäämist purjus peaga keskmiselt 230 korda, võib ainult ette kujutada, kui palju liigub Eesti teedel neid, kes ei sõida kaine peaga ja riskivad enda ja teiste eludega.
Kuigi juba novembris jõustusid muudatused, millega peaks korduva roolijoodiku vähemalt mõneks ajaks trellide taha saatma, on prokuratuur seni tõlgendanud seadust selliselt, et piisab ka sellest, kui tabatud roolijoodikut kuni 48 tundi arestimajas hoitakse, nendib Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva, kes igapäevaselt purjus juhtidega tegeleb. Kuid nüüd on olukord muutumas.
Vähemalt Lõuna-Eestis peavad kriminaalses joobes roolijoodikud nüüd arvestama sellega, et prokuratuur taotleb neile märgatavalt karmimaid karistusi kui eelnevatel aastatel. „Enam Lõuna-Eestis tabatud roolijoodikud üksnes 48-tunnise arestimajas viibimisega ei pääse,” kinnitab Liiva.
Lõuna ringkonnaprokuratuur hakkab nüüd näiteks neile, kes on joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud ja kes katseajal uuesti vahele jäävad, kohtus taotlema kuni nelja-aastast reaalset vangistust. Esmakordsetele roolijoodikutele kohaldab prokuratuur aga pooleaastast rehabilitatsiooniprogrammi, mille jooksul tuleb lasta oma sõltuvust psühhiaatriahaiglas hinnata, anda korduvalt vereproove ja läbida spetsiaalne kursus, kus selgitatakse joobes juhtimise mõju ja tagajärgi. Maksta tuleb selle rehabilitatsiooniprogrammi eest roolijoodikul endal.
Sõltuvusravi on üldse üks uue kohtlemise aluspõhimõtteid. Sel neljapäeval riigiprokuratuuri ümarlaual, kus osalesid liiklusasjadega tegelevad prokurörid üle Eesti, otsustati, et varem karistamata joobes juhtidele pakutakse nüüd üle Eesti võimalust pöörduda ravile ning läbida liikluskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm. Seda valikut tehes on võimalik pääseda kriminaalkaristusest ja prokuratuur lõpetab menetluse oportuniteediga. Värskeima menetluspraktika kohaselt jõuab kohtusse saatmise ja karistuse mõistmise asemel menetluse lõpetamise tingimusena ravile iga neljas kriminaalses joobes tabatud sõidukijuht.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak selgitas, et joobes juhtidega tegelemine on tõeline kogukonnaprokuröri töö, kus tulevad mängu toimepanijate elukaaslased, koostöö tervishoiusüsteemiga ning aus ja vahetu suhtlus kahtlustatavatega. „Meie eesmärk on kasutada seaduses toodud võimalusi selleks, et vähegi motiveeritud inimesed alkoholiravisüsteemiga kontakti viia ning seeläbi suurendada võimalust uute kuritegude ennetamiseks,“ selgitas Vissak.
Varem joobes juhtimise eest karistatud tegelastele kohaldavad kohtud üle Eesti aina enam üldkasulikku tööd või šokivangistust koos käitumiskontrolliga. Käitumiskontrolliga kaasneb enamasti täielik alkoholitarbimise keeld, mille rikkumisel ootavad trellid.
Riigiprokuratuuri arendusnõunik Jako Salla sõnul tuleb senisest enam teadvustada seda, et valdav enamik joobes juhtidest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased. „Sõltuvushäirega inimeste puhul ei piisa retsidiivsuse vähendamiseks alkoholikeelust, vaid tuleb kasutada tõhusamaid töömeetodeid nii vanglas kui ka kriminaalhooldusel. Samavõrd olulised on ka individuaalselt võetud kohustused, ravi ning sotsiaalprogrammid, mille määramist seadus võimaldab, kuid mille osas teeb lõpliku otsuse kohus,“ selgitas Salla.
