Oligarhi surma uurimist saatsid juba 2012. aastal teated tema maost kemikaali jälgede leidmise kohta. Toksikoloogiline test näitas nimelt haruldase mürgi nimega Gelsemium elegans potentsiaalset markerit. Antud mürki on võimalik leida ainult Aasiast ja see on tuntud kui „südamerabanduse rohi“, sest kutsub esile infarkti.

Vilepuhuja ise rääkis enne surma oma kolleegidele Londonis, et sai tapmisähvardusi. Ühe versiooni kohaselt võidi ta tappa 230 miljoni dollari suuruse vene rahapesuoperatsiooni paljastamisele kaasaaitamise eest, jagades tundlikke dokumente vene ametnike ja maffia tegevuse kohta ühe ärimehega Londonis ja kriminaalprokuröriga Šveitsis. Ärimehe surma uurimine lõpetati aga sellest hoolimata toona järeldusega, et mees suri pigem terviserikke kui mürgitamise tõttu.

Arengud topeltspioon Sergei Skripali mürgitamise uurimisel päädisid aga otsusega alustada ka teiste, tervelt 14 vene ärimehe surma asjaolude ülevaatamist, kahtlustades, et Moskval võib olla nende kurva saatusega midagi pistmist.

Teadaolevalt on Prantsuse politseil alust uskuda, et Aleksandr Perepilitšnõi mõrvati, kirjutab ajaleht. Ametivõimude arvates võidi Perepilitšnõi mürgitada nelja-päevase külaskäigu ajal Pariisi, mida ta väisas vahetult enne surma. Ajalehega rääkinud allika sõnul üritab prokuratuur leida tõendeid „ebaseadusliku vandenõu ja mõrva“ kohta seoses venelasest ärimehe surmaga. Uurimine võib tähendada, et ka Perepilitšnõi surnukeha tuleb uute asitõendite leidmise nimel hauast välja kaevata.

Kui juurdluse käigus suudetakse tõestada, et mees tapeti ja leitakse ka märke Kremli osalusest, võib see viia järgmise diplomaatilise vastasseisuni lääneriikide ja Venemaa vahel.