Venemaa vastab tõenäoliselt väljasaatmistega. Nende arvud järgivad sama taset kui Vene diplomaate välja saatnud riikide arvud. See võib olla algfaasis piisav signaal, mõlemalt poolt,” arvas Soome välispoliitikainstituudi teadur Matti Pesu.

Ilta-Sanomat küsis teiste Venemaa võimalike meetmete kohta. Meeles on õhupiiri rikkumised, vaidlused laste hooldusõiguste üle ja Soomet üllatanud pagulasvool kasutatud autodega üle idapiiri.

„Ma arvan küll, et sellelaadseid vahendeid võib olla Venemaa tööriistakastis. Venemaa välispoliitika ei ole näidanud rahustumise märke,” ütles Pesu.

„Venemaa võib demonstreerida oma sõjalist jõudu Läänemerel nagu varemgi. Venemaa tahab säilitada üllatusmomendi selles osas, mida ja millal ta teeb,” lisas Pesu.

„Kas Venemaa tahab öelda, et ta ei ole rahul Soome viimase aja tegevusega või on õhupiiri rikkumised osa pikemaajalisest strateegiast,” hindas 2016. aastal Soome õhupiiri rikkumisi Rootsi riigikaitsekõrgkooli teadur Tomas Ries.

Idapiiri lekkimine oli Soomes probleem 2016. aastal, kui jaanuaris ja veebruari alguses saabus Venemaalt üllatuslikult 15-25 varjupaigataotlejat ööpäevas.

Vaidlused vene laste hooldusõiguse üle Soomes on olnud Vene meedias püsiv teema kogu viimase aastakümne.

Majanduslikke tagajärgi Pesu ei usu.

„Kui tuleks majanduslikke vastusanktsioone, võiks nende all kannatada ka Venemaa oma majandus, nii et ma ei pea neid tõenäolisteks,” ütles Pesu.

„Väljasaatmise näol ei ole minu arvates küsimus Soome välispoliitilise liini muutuses. Pärast seda, kui Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi, on Soome ühinenud EL-i ühise liiniga, aga hoidnud samas kontakti piirinaabri Venemaaga. Soome otsus Vene diplomaat välja saata sobib hästi EL-i riikide ühise reaktsiooniga vastumeetmena Suurbritannias tehtud närvimürgirünnakule,” ütles Soome välispoliitikainstituudi teadur Teija Tiilikainen, kelle sõnul on Venemaa ja EL-i suhted olnud Ukraina kriisi tõttu juba niigi halvad, mistõttu ei muuda see konflikt midagi.