Elroni ohutus- ja kvaliteedijuht Pille Pärnajõe ütles, et tegelikult on olukord isegi senikajastatust hullem, sest iga toimunud õnnetuse kohta on kordades rohkem napikaid, kus pelgalt rongijuhi valvsus, hea reaktsioon või pime õnn hoidsid ära fataalsed tagajärjed.

"Juhtumeid, mis oleks võinud möödunud aastal lõppeda väga traagiliselt, aga tänu rongijuhi reageerimisele ei lõppenud, oli umbes 24-25. Need on need, mis meil on registreeritud," rääkis Pärnajõe.

27-aastane vedurijuht Martin Merisalu märkis, et tal on tekkimas juba halvas mõttes püsikliendid. "On üks vanaproua, kellel on ilmselt sama palju elusid kui kassil. Ta on tõesti kaks korda sekund sekundisse üle jõudnud. Küll on ta seal oma kelguga, suvel on järelkäruga, kuid siiamaani on õnneks läinud," sõnas vedurijuht.

Keskeltläbi üks hukkunu kolme tööaasta peale on paratamatus, millega tuleb leppida, ütlevad kogenud raudteelased. Martini isa, 34-aastase staažiga Rometi hingel – kui nii tohib öelda – on 13 inimelu, mis on tegevvedurijuhtide seas suurim number.

Kuigi keegi seda otse ei ütle ja sageli on seda isegi võimatu hiljem tuvastada, on hukkunute hulgas ka neid, kes viskusid vabatahtlikult rongi ette.

Pikemalt lugeda ja videoid vaadata saab ERRi uudistest.