Supo sai mullu teada mitmetest Soome ettevõtete vastastest küberrünnakutest, mille taga oli "riiklik osapool", vahendab Helsingin Sanomat.

Supo teatel oli rünnakute eesmärk varastada andmevõrkudest andmeid muu hulgas Soome kriitilise infrastruktuuri ja tootearenduse kohta.

„Küberspionaaž on tõsine oht Soome andmekapitalile. Kui tootearendusinformatsioon teise riiki varastatakse, võib ettevõte kaotada kogu oma tuleviku,” ütles Supo juht Antti Pelttari hommikusel pressikonverentsil.

Supo teatel on ohtude tõrjumine raskenenud, sest ettevõtted on hakanud andmete haldamist sisse ostma.

„Meil ei ole ligipääsu võrkudesse, nii et meie võime küberspionaaži tuvastada on täiesti ebapiisav. Luureseadusandlus tooks siia parandust,” ütles Pelttari.

Soome võimudele täiendavaid õigusi andev luureseadusandlus on parajasti Eduskuntas menetlemisel. Pelttari rõhus sellele, et luureseadus parandaks küberohtude tõrjumist.

Ka traditsiooniline luuretegevus on Soomes aktiivselt jätkunud. Pelttari sõnul on aktiivsed eriti Vene luureteenistused, aga luurajaid või spioone on ka mujalt.

"Soome huvitab eriti Venemaad," ütles Pelttari, kelle hinnangul tuleneb see Soome geograafilisest asendist.

Pelttari ei tahtnud täpsustada, millega Vene luureteenistused tegelevad. "Venemaa on aktiivne veidi teisel viisil kui varem," ütles Pelttari.

Kõigi luureteenistuste keskne toimimisviis on otsustajate värbamine informatsiooniallikateks.

"Värbamiste objektiks on isikud, kes hinnatakse olevat tulevikus märkimisväärsel kohal ühiskonnas. Töö on pikaajaline ja võib kestma mitmeid aastaid," kommenteeris Supo asejuht Seppo Ruotsalainen.

Supo andmetel huvitab välismaa luureteenistusi eelkõige Soome välis- ja julgeolekupoliitika.

"2017. aastal olid huviobjektiks ka ettevalmistatav luureseadusandlus, küberjulgeolekustruktuurid ja kaitse informatsioonilise mõjutamise eest," teatas Supo.

Eelmine aasta oli Supo tegevuses dramaatiline. Soomes leidis aset esimene terroriaktiks klassifitseeritav vägivallategu.

Radikaliseerunud marokolane Abderrahman Bouanane pussitas augustis Turu kesklinnas kümmet inimest, kellest kaks suri.

Supo tõstis ohutaseme 2017. aasta suvel enne rünnakut neljaastmelisel skaalal teisele tasemele.

Rootsi suurimal julgeolekukonverentsil jaanuaris Sälenis ütles Pelttari, et viimastel aastatel on terrorismi oht Soomes tõusnud samale tasemele kui teistes Põhjamaades.

„Põhimõttelisel tasemel oleme samas olukorras, kuigi näiteks Rootsis on objektisikute arv suurem,” ütles Pelttari.

Objektisikute all mõeldakse inimesi, keda Supo terroriohu tõttu silmas peab. Soomes on neid 350. Alates 2012. aastast on see arv pea kahekordistunud.

Rootsis on vastav arv 2000 ringis. Ohutase on Rootsis viieastmelisel skaalal kolmandal tasemel.