ÜLEVAADE | Varade külmutamisest küberrünnakuteni - kuidas saab Suurbritannia Venemaad mürgirünnaku eest karistada?
1. Standardprogramm - diplomaatide väljasaatmine ja "sügav pahameel"
2006. aastal mõrvati Londonis radioaktiivse ainega endine Vene spioon Aleksandr Litvinenko ja pool aastat pärast seda saadeti Suurbritanniast välja neli Vene diplomaati. Tollane siseminister Theresa May lubas, et peaminister David Cameron võtab Litvinenko teema Vladimir Putiniga kohtudes kindlasti jutuks. Sellega karistus piirduski. Suurbritannias tagaotsitav Aleksandr Lugovoi on praegu Vene riigiduuma liige. 2016. aasta hakul ilmunud Briti valitsuse raportis tõdetakse, et tookordne reaktsioon oli ebapiisav. Pärast seda teatas siseminister May, et Lugovoi ja tema kaasosalise Dmitri Kovtuni võimalikud varad riigis külmutatakse. Kindlasti saadetakse seekord suurem hulk diplomaate ja spioone välja, hulk Vene kodanikke saab viisakeelu ja päris ohutu ei ole isegi suursaadik Aleksander Jakovenko töökoht. Ent Briti avalikkus eeldab Maylt seekord midagi jõulisemat.
2. Boikott Venemaal toimuvale jalgpalli MM-ile
See, et ükski Briti riigitegelane ega kuningliku pere liige jalgpalli vaatama ei lähe, on niigi selge. Ent kas mõeldav on ka meeskonna kõrvalejäämine? Ajaleht the Sun väitis nädalavahetusel, et Briti valitsus on sellist võimalust kaalunud ja sondeerinud pinda ka teiste liitlaste nagu Austraalia, Jaapani ja Poola juures, kas need oleksid valmis boikotiga liituma. Parlamendi alamkoja väliskomisjoni juhi Tom Tugenhati sõnul tuleks boikotti igal juhul kaaluda, sama on öelnud mõned opositsioonilised leiboristid ja endine Moskva suursaadik Andrew Wood.
3. Vene propagandakanal riigist välja
4. Võtta ära Vene oligarhide ja ametnike varad
Paljud Vene eliidi liikmed omavad varasid Suurbritannias ja pesevad Briti kroonile kuuluvates meretagustes maksuparadiisides oma raha. Riik võiks teha oma "Magnitski seaduse", mis võimaldaks USA-s ja mujal lääneriikides vastuvõetud seaduste eeskujul karistada inimõiguste rikkujatest Vene ametnikke varade külmutamise ja viisakeeldudega. Just praegu on Briti parlamendis arutusel uus rahapesu- ja sanktsioonideseadus, kuhu saaks sellised sätted lisada. Rahandusminister Philip Hammond kinnitas eelmisel nädalal, et valitsus võiks seda mõtet toetada.
5. Pöörduda NATO liitlaste poole
Kui Suurbritanniat tõesti rünnati, võiks teoreetiliselt käiku lasta ka NATO lepingu 5. artikli, mis ütleb, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõikide vastu. Millist abi britid antud juhul küsida võiksid, pole selge, igal juhul peaks artikli 5 kasutamise heaks kiitma Põhja-Atlandi nõukogu. Seni on artiklit käiku lastud vaid korra, 2001. aastal, millega algas Afganistani sõda. Kaitseministeeriumi aseminister Tobias Ellwood ütles eelmisel nädalal, et riik konsulteerib kindlasti liitlastega, kuid ütles, et sündmustest ei maksa ette rutata. NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljendas sügavat muret ja märkis, et NATO jätkab selles küsimuses Briti võimudega suhtlemist.
6. Suurendada NATO musklit idatiival
7. Küberrünnak Venemaa vastu ja muud salaoperatsioonid
8. Uued EL-i majandussanktsioonid
Suurbritannial on EL-i sanktsioonide osas kaasarääkimiseks jäänud vaid natuke üle aasta. Kuna osad liikmesriigid nurisevad juba isegi Ukraina ja Krimmi puhul kehtestatud sanktsioonide üle, ei paista lootus uute kehtestamiseks suur. Pärast EL-ist lahkumist ootab Suurbritanniat praeguste eelduste järgi ligi kaheaastane üleminekuaeg. Ühepoolseid sanktsioone saab riik kehtestada alles pärast seda. Selle aja pärast võib valitsus olla juba vahetunud ja võimule tulnud näiteks leiboristide juht Jeremy Corbyn, kes ütles eile, et kõige tähtsam on Venemaaga suhete parandamine.