1. Standardprogramm - diplomaatide väljasaatmine ja "sügav pahameel"

2006. aastal mõrvati Londonis radioaktiivse ainega endine Vene spioon Aleksandr Litvinenko ja pool aastat pärast seda saadeti Suurbritanniast välja neli Vene diplomaati. Tollane siseminister Theresa May lubas, et peaminister David Cameron võtab Litvinenko teema Vladimir Putiniga kohtudes kindlasti jutuks. Sellega karistus piirduski. Suurbritannias tagaotsitav Aleksandr Lugovoi on praegu Vene riigiduuma liige. 2016. aasta hakul ilmunud Briti valitsuse raportis tõdetakse, et tookordne reaktsioon oli ebapiisav. Pärast seda teatas siseminister May, et Lugovoi ja tema kaasosalise Dmitri Kovtuni võimalikud varad riigis külmutatakse. Kindlasti saadetakse seekord suurem hulk diplomaate ja spioone välja, hulk Vene kodanikke saab viisakeelu ja päris ohutu ei ole isegi suursaadik Aleksander Jakovenko töökoht. Ent Briti avalikkus eeldab Maylt seekord midagi jõulisemat.

2. Boikott Venemaal toimuvale jalgpalli MM-ile

See, et ükski Briti riigitegelane ega kuningliku pere liige jalgpalli vaatama ei lähe, on niigi selge. Ent kas mõeldav on ka meeskonna kõrvalejäämine? Ajaleht the Sun väitis nädalavahetusel, et Briti valitsus on sellist võimalust kaalunud ja sondeerinud pinda ka teiste liitlaste nagu Austraalia, Jaapani ja Poola juures, kas need oleksid valmis boikotiga liituma. Parlamendi alamkoja väliskomisjoni juhi Tom Tugenhati sõnul tuleks boikotti igal juhul kaaluda, sama on öelnud mõned opositsioonilised leiboristid ja endine Moskva suursaadik Andrew Wood.

3. Vene propagandakanal riigist välja

Mitu Briti parlamendiliikmet tahab, et järelevalveorgan Ofcom võtaks ringhäälingulitsentsi Vene telekanalilt RT. Eile teatas Ofcom, et ootab esmalt ära peaministri homse avalduse ja kaalub siis edasisi samme. RT ajakirjanik Oksana Boiko märgib, et sel juhul saadetakse Venemaalt kohe välja BBC ja teised Briti meediakanalid.

4. Võtta ära Vene oligarhide ja ametnike varad

Paljud Vene eliidi liikmed omavad varasid Suurbritannias ja pesevad Briti kroonile kuuluvates meretagustes maksuparadiisides oma raha. Riik võiks teha oma "Magnitski seaduse", mis võimaldaks USA-s ja mujal lääneriikides vastuvõetud seaduste eeskujul karistada inimõiguste rikkujatest Vene ametnikke varade külmutamise ja viisakeeldudega. Just praegu on Briti parlamendis arutusel uus rahapesu- ja sanktsioonideseadus, kuhu saaks sellised sätted lisada. Rahandusminister Philip Hammond kinnitas eelmisel nädalal, et valitsus võiks seda mõtet toetada.

Lisaks on Briti politseil juba alates tänavusest aastast võimalik kasutada õiguslikku mehhanismi nimega "Seletamatu vara order" (UWO), mis lubab külmutada kahtlase rahaga omandatud kinnisvara. Varanduse kallale minek on konnasilm, kuhu astumine võiks venelastele juba tõsiselt haiget teha, kui Suurbritannia tõesti suudab senisest läbi sõrmede vaatamise poliitikast loobuda. Vene opositsioonijuht Aleksei Navalnõi soovitab eelkõige ette võtta Vene oligarhidest jalgpalliklubide omanikud.

5. Pöörduda NATO liitlaste poole

Kui Suurbritanniat tõesti rünnati, võiks teoreetiliselt käiku lasta ka NATO lepingu 5. artikli, mis ütleb, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõikide vastu. Millist abi britid antud juhul küsida võiksid, pole selge, igal juhul peaks artikli 5 kasutamise heaks kiitma Põhja-Atlandi nõukogu. Seni on artiklit käiku lastud vaid korra, 2001. aastal, millega algas Afganistani sõda. Kaitseministeeriumi aseminister Tobias Ellwood ütles eelmisel nädalal, et riik konsulteerib kindlasti liitlastega, kuid ütles, et sündmustest ei maksa ette rutata. NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljendas sügavat muret ja märkis, et NATO jätkab selles küsimuses Briti võimudega suhtlemist.

6. Suurendada NATO musklit idatiival

Palju tõenäolisem on, et May nõuab juulikuisel NATO tippkohtumisel hoopis, et allianss tugevdaks vastusena Venemaale sõjalist kohalolekut Poolas ja Balti riikides. See eeldab teiste NATO riikide heakskiitu, kellest paljud teadagi ei soovi Venemaad rohkem ärritada. Ilmselt oleks võimalike lisajõudude saatmisel igal juhul pigem sümboolne kui sõjaline väärtus. Sellist arengut ennustab näiteks endine riiklik julgeolekunõunik Peter Ricketts.

7. Küberrünnak Venemaa vastu ja muud salaoperatsioonid

Mitte tingimata Kremli kodulehele soditud kiri "ПТН ХЛО", ehkki ka sellel oleks oma sümboolne väärtus. Briti meedia teatel plaanib May lisaks avalikult välja kuulutatud karistusaktsioonidele kiita heaks ka teise, salajase paketi, mis sisaldab kõike propagandasõjast küberrünnakuteni. Valitsusametnike sõnul on brittidel korralik küberründevõimekus ja riik võiks seda kasutada näiteks Vene kübertrollide vabrikuid ja teisi propagandakanaleid.

8. Uued EL-i majandussanktsioonid

Suurbritannial on EL-i sanktsioonide osas kaasarääkimiseks jäänud vaid natuke üle aasta. Kuna osad liikmesriigid nurisevad juba isegi Ukraina ja Krimmi puhul kehtestatud sanktsioonide üle, ei paista lootus uute kehtestamiseks suur. Pärast EL-ist lahkumist ootab Suurbritanniat praeguste eelduste järgi ligi kaheaastane üleminekuaeg. Ühepoolseid sanktsioone saab riik kehtestada alles pärast seda. Selle aja pärast võib valitsus olla juba vahetunud ja võimule tulnud näiteks leiboristide juht Jeremy Corbyn, kes ütles eile, et kõige tähtsam on Venemaaga suhete parandamine.