Läti keskvalimiskomisjon teatas, et seaduseelnõus on mitmeid vastuolusid Läti põhiseadusega, mistõttu ei saa seda täielikult läbitöötatuks lugeda, milline eelnõu peab seaduse järgi olema, vahendab Läti Delfi.

Läti Vene Liidu kaasesimees Miroslavs Mitrofanovs ütles varem, et vene koolide kaitsjad kavatsevad korraldada referendumi rahvusvähemuste koolide autonoomia kohta.

Keskvalimiskomisjoni informatsiooniosakonna juhataja Kristīne Bērziņa ütles, et Läti Vene Liit esitas seaduseelnõu 22. jaanuaril ning keskvalimiskomisjon pidi selle kohta 45 päeva jooksul, see tähendab 8. märtsiks otsuse vastu võtma, kas registreerida see allkirjade kogumiseks, keelduda registreerimast või seada tähtaeg puudujääkide kõrvaldamiseks.

Läti Vene Liidu avalduses öeldakse, et enamiku keskvalimiskomisjoni liikmete argumendid olid ootuspärased. Vastu oldi mitteläti koolide autonoomiale ja sellele, et kooliautonoomiate juhtkonna kinnitaksid rahvusvähemustesse kuuluvad seimiliikmed. Seaduseelnõu peeti ka rünnakuks läti keele rolli vastu. Üllatus oli Läti Vene Liidu jaoks aga see, et üleskutsega seaduseelnõu tagasi lükata esines esimesena üldiselt Vene-meelseks peetava erakonna Kooskõla esindaja Aleksandrs Maļcevs.

Läti Vene Liit valib edasise tegevuse kahe variandi hulgast: kas kaevata keskvalimiskomisjoni otsus ülemkohtusse või esitada uus seaduseelnõu.

Läti Vene Liidu juht Tatjana Ždanoka kutsus 10. märtsiks protestimarsile. Rongkäik toimub kell 10-12 Riia kesklinnas.