Xi on niigi pärast 2013. aastal riigipeaks saamist võimu enda kätte koondanud, kogunud erinevaid tiitleid ja kõrvaldanud potentsiaalseid rivaale. Kogu võimu ühele mehele andmine õõnestaks veelgi inimõigusi, muudaks rahutuks teised riigid ja tekitakse probleeme isegi Xi valitsemisele Hiina sees, vahendab AFP.

Eile ootamatult teatavaks tehtud uudis tähendab edasist kaugenemist „kollektiivsest” juhtimisest, mille eestkõneleja oli reformaator Deng Xiaoping ning mille eesmärk oli vältida uue Mao Zedongi laadse kultusfiguuri tekkimist.

Xi kaks eelkäijat, Jiang Zemin ja Hu Jintao teenisid mõlemad kaks viieaastast ametiaega, millele järgnes sujuv üleminek. Samal ajal tõusis Hiina maailma suuruselt teiseks majanduseks.

64-aastane Xi on aga omaks võtnud Mao mängureeglid, tugevdades haaret pideva kodanikuühiskonna mahasurumise ja korruptsioonivastase võitlusega ning jäädvustades oma nime partei põhikirja ja arendades isikukultust.

Hiina kummitemplist parlament valib Xi teiseks ametiajaks presidendiks ja kaotab kahe ametiaja piirangu tõenäoliselt 5. märtsil algaval iga-aastasel istungjärgul.

Xi andis olulise vihje, et kavatseb pikemalt võimul püsida, kui oktoobris toimunud kommunistliku partei kongressil ei nimetatud talle järeltulijat.

Riiklik ajaleht Global Times teatas, et kompartei keskkomitee ettepanek ametiaja piirangu kaotamiseks parandab juhtimist.

„Alates korruptsioonivastasest kampaaniast kuni õigusriigi põhjaliku edendamise ja majanduse sügava restruktureerimiseni on Hiina kommunistliku partei keskkomitee Xiga oma tuumikus avanud vääramatult uue ajastu lootusrikka Hiina jaoks,” teatas Global Times on juhtkirjas.