"Ahmed Ozdojev on meile teada tuntud inimene, kes on meie huviorbiidis olnud juba väga pikka aega, 90-ndate keskel mõisteti ta ühe korra ka väljapressimiste eest süüdi," ütles keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere "Aktuaalsele kaamerale", vahendab ERR-i uudisteportaal.

"Ise ta pärast Nikolai Tarankovi tapmist on ennast meedia vahendusel positsioneerinud peamise kandidaadina Tarankovi järeltulija kohale. Mina selles osas hinnanguid ei anna. Meie teeme oma tööd," märkis Alavere.

Väidet, et Ozdojevi kaasabil võiks Eestis kanda kinnitada Venemaa kuritegelik eliit, kommenteeris keskkriminaalpolitsei juht, et sidemeid tal kahtlemata välismaa kurjategijate, eriti organiseeritud kuritegevusega on, seda ei ole mõtet salata.

"Aga täpsemat informatsiooni nende ohtude kohta, mida te ütlesite ja mis on meedia vahendusel välja toodud, ei hakka ma siinkohal kommenteerima," märkis Alavere.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt on Ozdojev ka sel korral seotud just väljapressimisega.

Ozdojev otsib kuritegelikus maailmas kohta

Eesti Päevaleht kirjutas 2016. aasta 16. septembril, et üks, kes võib soovida tapetud allilmaliidri Nikolai Tarankovi kohta soovida, on Eestis aastaid siinse elamisloaga, ent Vene kodakondsuse ja passiga tegutsenud Ahmed A. Tal on ka teine perekonnanimi - Ozdojev -, mille all ta istus aastaid vangis nii Venemaal kui ka Eestis. Just selle teise perekonnanimega on ta ka ajakirjandusest läbi käinud. Tõelist, passis kirjas olevat nime teavad aga vähesed.

Põhja-Kaukaasiast pärit 46-aastase Ozdojevi huvisfääris on finantsasjad, kinnisvara, väidetavalt ka narkootikumid. Väidetavalt on just tema olnud üks isikuid, kes vahendas Lukoili müüki Olerexile. Eesti kuritegelikus maailmas on ta kohta otsinud ammu, kuid kõrgemale püünele ei lasknud teda Assar Paulus ega Haron Dikajev, Tarankovist rääkimata. Tugevad grupeeringud Ozdojevit ei aktsepteerinud.

Päevaleht kirjutas, et kui Ozdojev tõepoolest võtab üle Tarankovi koha – või kui tal lastakse see üle võtta –, on see Eestile julgeolekuoht.

Nimelt just Ozdojevi kaudu on üritanud Eestisse tulla Moskva seaduslikud vargad ning see on ääretult suur ja jõhker struktuur.

Kindlates seltskondades ongi Ozdojev ennast seaduslikuks vargaks nimetanud. Kas ta seda ka tegelikult on, pole kindel. Nimelt leidub inimesi, kes on näinud Ozdojevi kohtumist seaduslike varastega Moskvas Ukraina hotellis, mis nüüd kannab nime Radisson Royal Hotel ja kus Ozdojevit koheldi pigem kui jooksupoissi. Omasugustega nii ei suhelda. Seega, kui Ozdojev ise seaduslik varas pole, on ta suure kuritegeliku organisatsiooni käsutäitja.

Ozdojevist rääkides avaldati 2016. aastal ka imestust või lausa irooniat, miks pole politsei temaga seni midagi ette võtnud. Kas ta oli koputaja? Või polnud tema teod olnud nii olulised, et politsei peaks tegutsema?

Nüüd on sellele küsimusele vastatud vahistamisega. Ozdojevit kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ja kinnitamata andmetel ka väljapressimises.

Tüssas Bulgaarias naiivseid eestlasi

Ozdojev on oma tegudega silma paistnud varemgi.

2010. aastal Äripäevas ilmunud artiklites kirjeldati, kuidas Bulgaariasse Musta mere kaldale elutehinguid jahtima läinud eestlased sattusid sealse tšetšeeni kuritegeliku grupeeringu kavalate skeemide ohvriks. Eesti kinnisvaraarendajad meelitas imedemaale ingušš Ozdojev, kes juhatas laia naeratuse saatel õnneotsijad kokku Varnas tegutsevate tšetšeenidega ja üheskoos teeniti eestlaste arvel kopsakaid vahendustasusid.

Skeem, kuidas Varnas kanda kinnitanud tšetšeenid eestlaste abil oma taskuid täitsid, oli lihtne. Nad otsisid vastavalt eestlaste rahakoti paksusele maatükid või arendused ning leppisid müüjatega kokku, et lepingusse kirjutatav hind saab olema tegelikust mitu korda suurem.

Pressis raha välja

Varasemalt on Ozdojev suurema meedia tähelepanu alla sattunud ligi paarkümmend aastat tagasi, kui Tallinna linnakohus mõistis 21. novembril 1998 inguši jõugu juhi ja ta lähemad abilised väljapressimiste eest vangi. Toona 28-aastane Ozdojev saadeti vangi viieks ja pooleks aastaks.

Kohus mõistis Ozdojevi süüdi AS-i Mingelin majoneesi- ja ketšupitehase omanikelt väevõimuga ülevõtmises ja omanikelt vabaduse võtmises.

Varem majoneesitehasele "katust teinud" inguššidel tekkis mõte firma omanikelt, vendadelt Boriss ja Vjatšeslav Pereskokovilt suurem rahasumma välja pressida ja 20. märtsil 1997 nõudsidki nad meestelt 300 000 krooni tasumist.

Kuna vennad ei saanud raha kohe maksta, siis hoiti neid ööpäev läbi ühes korteris pantvangis. Kui selgus, et nii suure summa kogumiseks läheb vähemalt kuu aega, sunniti mehi kirjutama alla AS Mingelini aktsiate fiktiivsele ostu-müügilepingule.

Üleöö tehaseomanikeks saanud ingušid asusid kohe firma tegevjuhtkonda välja vahetama, nende tegevuse lõpetas väljapressijad vahistanud keskkriminaalpolitsei.