Niinistö ametisseastumiskõnes: lääne ja ida dialoog on vältimatu, olen üritanud otsida suurtele riikidele ühiseid huve
Sauli Niinistö vannutati täna Eduskuntas teiseks ametiajaks Soome presidendiks, millega seoses ta pidas ka kõne, milles ütles, et tema esimene ametiaeg oli tormine, kuid Soome julgeoleku tugisambad ei ole kõikunud.
Niinistö ütles, et seisab parlamendi ees kohustava ahela lülina ja kõigi nende lülide ülesanne on hoida Soomet tugeva, ühtse ja heana.
Niinistö sõnul on presidendiks valimine suur au, mis toob kaasa suure vastutuse. „Võtan selle vastutuse kanda alandlikult, aga otsustavalt. Pühendun sellele ülesandele, rohkemat ei saa lubada,” ütles Niinistö.
Niinistö peab väärtuslikuks teineteise kuulmist ja kuulamist ning erinevate arusaamade ja arvamuste olemasolu. Kõige tähtsam on tema sõnul aga see, et väärtustatakse ka teisitimõtlejaid. Sellega seoses tuletas Niinistö meelde eelmisel reedel Eduskuntas korraldatud üritust, kus kõigi erakondade juhid austasid Soome kodusõja ohvrite mälestust ning tegid avalduse teineteisemõistmise, demokraatia, ühiskondliku võrdõiguslikkuse ja terviklikkuse toetuseks.
Niinistö ütles, et tema möödunud kuueaastane ametiaeg on olnud tormine aeg. „Konflikte on puhkenud nii Euroopas, selle lähipiirkondades kui ka kaugemal. Need on pannud proovile meie piirkondliku stabiilsuse ja need neli tugisammast, mis on meie julgeoleku seisukohalt kesksed. Aga kuigi tugisambad on olnud pinge all, ei ole need siiski kõikunud,” ütles Niinistö.
„Tugisammastest tähtsaim on rahvuslik. Selle areng on enim ja kõige otsesemalt meie oma võimuses. Selle tugev lukk on usutav oma riigikaitse. Meie julgeolek ei toetu siiski vaid relvadele. Me vajame ka sügavat rahvuslikku terviklikkust, tahet ja valmisolekut,” jätkas Niinistö.
Niinistö sõnu seavad kriisid ka rahvusvahelise kogukonna suurte nõudmiste ette. Selle aastakümne kriisidele on olnud iseloomulik venimine ja keerulisemaks muutumine. Kriisidele on omane, et need näivad kohalikena, kuid tegelikult on sageli taustal globaalse võimupoliitika positsioonid ja eesmärgid, märkis Niinistö, kelle sõnul on geopoliitilised huvid olnud rahutahtest tugevamad.
„Ma näen kaht teed olukorra parandamiseks. Esiteks rahvusvahelise korra tee; nii ÜRO kui ka EL-i positsiooni tuleb suuta tugevdada. Ajad, kui Hammarskjöldi või Delors’i juhitud organisatsioone hoolega kuulati, on mineviku metafoor. ÜRO on rahvaste foorum ja rahufoorum, sellesse positsiooni peaks ta jälle tõusma, nii et kogu toetus peasekretär Guterresi uuendustööle. EL jällegi on tegija, millel on palju rahutahet, aga mille kaalukus on selle potentsiaalist väiksem. Me vajame liitu, mis on ka julgeolekuühendus, mis räägib ühisel häälel ja teeb oma hääle kuuldavaks. Soome on ka selles töös tegija, mitte vaatleja,” lausus Niinistö.
„Siis see teine, otseste kontaktide tee; lääne ja ida dialoog on vältimatu. Ja lääs ei tähenda vaid Ühendriike või NATO-t, vaid ka EL-i, ja ida vaid Venemaad, vaid ka Hiinat. Dialoogi hoidmine on esimene samm selleni, et rahu võidakse ehitada,” ütles Niinistö.
Niinistö sõnul on ta paljuski üritanud otsida suurtele riikidele ühiseid huve, nii Läänemere lennuohutuses kui ka kivisöe tõrjumisel Arktika piirkonnas. Mida enam on suurtel ühiseid huve, seda väiksemaks jääb ruum tülidele ja seda parem maailmale, leiab Niinistö.
