„Viimase aasta jooksul oleme me teinud uskumatu arengu ja saavutanud erakordset edu,“ ütles Trump. „… Selle kõige kaudu oleme me näinud Ameerika hinge ilu ja Ameerika selgroo terast.“

President seadis ametiaja teisele aastale ambitsioonikaid eesmärke, alates 1,5 triljonit dollarit maksvast plaanist taas üles ehitada riigi infrastruktuur kuni immigratsioonipaketi ja lubaduseni alandada retseptiravimite hindu. Trumpi tund ja 20 minutit kestnud kõne oli pikim pärast Bill Clintoni kõnet olukorrast riigis 2000. aastal.

Trump rääkis oma immigratsioonipaketi detailidest, pakkudes kodakondsust dokumentideta sisserändajatele, kes on toodud USA-sse lapsena ja keda tuntakse „unistajatena“. Samas rääkis ta suurematest kulutustest piirijulgeolekule, sealhulgas oma lubatud müürist Mehhiko piirile, viisaloterii lõpetamisest ning perekondade ühendamise poliitika piiramisest.

„Ühendriigid on kaastundlik riik,“ ütles Trump. „…Aga Ühendriikide presidendina kuulub minu suurim lojaalsus, minu suurim kaastunne ja minu pidev mure Ameerika lastele, Ameerika raskustes töölistele ja Ameerika unustatud kogukondadele.“ Viitena dokumentideta sisserändajatele ütles Trump: „Ka ameeriklased on unistajad.“

Suure saavutusena tõi Trump välja uue maksuseaduse, mida nimetas taas ekslikult „suurimateks maksukärbeteks ja reformideks Ameerika ajaloos“. Trump rääkis ka töökohtade lisandumisest, palkade kasvust, väikeettevõtete kindlusest ja aktsiaturust, mis „purustas ühe rekordi teise järel, saavutades kaheksa triljoni dollarise väärtuse“.

Orkaan Maria hävitustööd Puerto Ricos mainis Trump vaid korra möödaminnes. Föderaalvalitsuse reageeringut sellele on laialdaselt kritiseeritud ebaadekvaatse ja aeglasena.

Tihti enesekiitmisega tegelev president tõstis seekord rambivalgusse ka tavakodanikud. „See on rahvas, kes teeb Ameerika jälle suureks,“ ütles Trump.

Kõne lõpupoole Põhja-Korea tuumaohust rääkides tõi Trump välja Virginia ülikooli tudengi Otto Warmbieri tragöödia, kes suri pärast Põhja-Koreas vangis olemist kodumaale naastes. Trump osutas saalis olnud Warmbieri vanematele kui „meie maailma ähvardava hädaohu jõulistele tunnistajatele“.

Kuigi Trump ei kasutanud kõnes Põhja-Korea valitseja Kim Jong-uni kohta väljendit „väike raketimees“, rääkis ta ohust Vaikse ookeani tagant karmilt ja otsustavalt.

„Meil pruugib ainult vaadata Põhja-Korea režiimi pahelisele iseloomule, et mõista tuumaohu iseloomu, mida see võib endast kujutada Ameerikale ja meie liitlastele,“ ütles Trump.

Trump ei maininud kõnes Venemaa USA presidendivalimistesse sekkumise juurdlust, mis on jõudmas kriitilisse punkti, mis võib hõlmata ka presidendi enda kutsumist küsitlusele eriprokurör Robert Muelleri juurde.

Trumpi viited kriitikutele ja oponentidele olid ebatavaliselt pehmed, osa neist olid antud üksikute ameeriklaste lugude kujul.