Eluaegne vang üritas žiletiteraga valvurit tappa
Vangivalvur sai näole ja kaelale vigastusi ja talle anti vanglas esmaabi. Eluaegse vangi suhtes algatati kriminaalmenetlus tapmiskatse paragrahvide alusel.
Vanglateenistuse ülevaatest selgub ka, et mullu alustas vangla sisekontroll uurimist, kas üks surmajuhtum vanglas võis olla põhjustatud vanglatöötajate ettevaatamatusest. Menetlus pole veel lõppenud. Samuti algatati kriminaalasi võimaliku vägistamise kohta vanglas, kuid see kriminaalasi lõpetati, sest tegu ei leidnud tõestamist.
Aasta jooksul suri vangistuse ajal vanglas või haiglas 5 vangi (aasta varem 6). Neist 4 vangi surid raske haiguse või terviserikke tagajärjel. Enesetappe oli mullu üks – nagu aasta varemgi.
Samuti selgub, et möödunud aastal said vanglad kohtult üheksal korral loa viia läbi jälitustoiminguid vanglas. Load anti üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks, postisaadetise varjatud läbivaatuseks ja isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks. Ülemöödunud aastal andis kohus selliseid lubasid vanglatele kokku 26 ehk ligi kolm korda enam.
Peale selle koguti prokuratuuri väljastatud 34 loa alusel (2016. aastal 71) andmeid elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ning asukoha kohta.
2017. aastal vähenes vanglates ja arestimajades viibivate vangide arv 134 võrra (2016. aastal oli see 47 võrra suurenenud). Aasta algul oli vange kokku 2841, aasta lõpul 2707, seejuures vähenes süüdimõistetute arv aastaga 164 võrra, vahistatute arv aga suurenes 30 võrra.
Aastavahetuse seisuga oli 129 hooldusalusele määratud elektrooniline järelevalve (eelmisel aastavahetusel 106). 2017. aastal võeti elektroonilise järelevalve alla 321 hooldusalust (2016. aastal 276).
