Postiljon viis 800 võõrast kirja koju ja avas need. Kohus mõistis ta tingimisi vangi
Endine postiljon peab maksma 2000 eurot, kui ta 18 kuu jooksul paneb toime uue õigusrikkumise.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt ei toimetanud tööülesannete tõttu sõnumitele ligi pääsenud postiljon saadetisi ja perioodilisi väljaandeid adressaatidele kätte, rikkudes sellega tema ametijuhendist tulenevat kohustust. Selle asemel viis süüdistatav aastast 2007 kuni 2016 enam kui kolmesajale adressaadile mõeldud 800 kirja oma koju Põlvasse ja avas seal kõik mainitud kirjad. Sellega rikkus süüdistatav sõnumisaladust.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõraku sõnul on selline juhtum Eestis üpris erandlik. „Sõnumisaladuse rikkumist ei tule ette tihti, kuid veel haruldasem on see, et postiljon jätab niivõrd pika aja vältel kohale toimetamata üle 800 kirja, mille ta hoopis avab, lootuses ümbrikutest leida raha või miskit väärtuslikku,“ ütles prokurör. „Endise postiljoni kuriteole saadi lõpuks jälile, kui tema korteris märgati palju võõrastele inimestele adresseeritud ja avatud kirju,“ lisas Hõrak.
Hõraku sõnul tuleneb õigus edastatavate sõnumite saladusele Eesti Vabariigi põhiseadusest. „Sõnum on igasugune kirjavahetuse või sidevahendi abil edastatud info – kiri, foto või ka telefonikõne. Sõnumisaladus on kaitsmisväärne juhul, kui saatja on äratuntavalt ja kohaselt püüdnud sisu teadasaamist kolmandatele isikutele välistada. Kuritegu on toime pandud siis, kui teo toimepanija loob endale või kolmandale isikule võimaluse sõnumiga tutvumiseks – antud juhul oli selleks siis ümbriku avamine,“ ütles prokurör ning lisas, et oluline on loomulikult ka see, kuidas sõnum kaitstud on, sest otsepostitusreklaam ei oma sõnumisaladuse mõistes kaitsmisväärset teavet.
Kannatanutele peab süüdistatav hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kokku 351 eurot. Menetluskuludena peab ta tasuma kokku 969 eurot. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata.
