Kas inimesed, kes käivad sadade liitrite kaupa endale koju õlut ostmas, kontrollivad seda emotsiooni, mis neid nii käituma ajendab? Kas inimene, kes tuleb oma emotsioonide kontrollimisega toime vajab võimalust end kiirelt ja odavalt purju juua? Kas inimestel oleks motivatsiooni Läti alkorallil osaleda, kui meie ühiskond oleks emotsionaalselt terve? Vastused nendele küsimustele annavad aimdust selle kohta, kas tegu on hüsteeriaga või mitte. Vastuste üle mõelgu siinkohal aga igaüks ise, soovitatavalt enese vastu aus olles.

Hüsteeria üheks väljenduseks on ka ebaratsionaalne käitumine. Siin saab asja vaadata kahest vaatenurgast. Ühest küljest on igati ratsionaalne vähem raha kulutada ja suur kogus alkoholi korraga endale koju ära osta. Teisest küljest on see ratsionaalne ainult siis, kui inimesel on suur vajadus alkoholi järele, muidu võiks ta ka Eestist ca 1-1,5 euroga õlut osta ja oma eluga vanaviisi edasi minna.

Hinnavahe ei ole lihtsalt nii suur tavatarbijale, et kulutada oma aega ning kütuse peale raha, et minna naaberriiki õlut ostma. Loeb ikkagi lõplik motivatsioon. Suure koguse alkoholi koju ostmine Lätist on ratsionaalne käik oma muidu ebaratsionaalse alkoholi liigtarvitamise jätkamiseks. Just selle tegevuse jätkamiseks, mille vähendamiseks alkoholiaktsiisi tõus mõeldud on.

Seetõttu pole ime, et inimeste viha on suunatud just alkoholiaktsiisi vastu. Riik kaotab miljoneid Lätile maksurahas, Soome turistid ei tule enam Eestisse odavat alkoholi ostma, eestlased ise ka ei saa enam end odavalt purju juua. Paljudele tundub see rumala otsusena, mille valitsus tegi. Oleneb jällegi vaatenurgast. Kui sa tahad odavalt end purju juua ja oma riiki hoida odava alkoholi turismimaana, on see tõesti vale käik. Kui sa tahad ühiskonda, kus alkoholi liigtarvitamine on selgelt probleem suunata tervislikumale käitumisele, on see üks võimalikest meetmetest. Kuna valitsus ei saa õnneks isiku eraellu sekkuda ilma isikupoolse seaduserikkumiseta, ei jää valitsusel just palju valikuid inimeste alkoholi tarbimise suunamiseks.

Mis oleks valitsuse poolt alternatiivne meede aktsiisitõusule, et alkoholi liigtarbimist vähendada meie ühiskonnas? Kogu selles hüsteerias ei tõstata millegipärast inimesed seda küsimust. Juurprobleem, mille tõttu alkoholiaktsiisi tõsteti, ehk alkoholi liigtarbimine, on inimestel meelest pühitud ning asendunud viiside otsimisega, kuidas seda käitumist jätkata.

Keegi ei küsi, et miks meie ühiskonnas on nii suur vajadus end purju juua üldse? Miks on niigi end hästi tundval inimesel vaja vähemalt kord nädalas purju juua, nagu iga neljas mees Eestis seda teeb?

Vastused nendele küsimustele ei pruugi olla meeldivad. Ehk seepärast ei saa ka need küsimused samapalju tähelepanu, kui õllekasti hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel.