Patokallio sõnul oli Ottawa kokkuleppega liitumine ränk viga, mille tekitatud lünka Soome kaitsevõimes ei ole endiselt millegagi täidetud. Halonen ja Tuomioja kuulasid Patokallio arvates liiga palju kodanikuühendusi ja liiga vähe signaale idanaabri juurest, vahendab Ilta-Sanomat.

„Relvade keelustamine Soomes ei vähendanud arengumaade ohvrite arvu, aga nõrgestas märkimisväärselt Soome oma riigikaitset. Moraalne põleng kaalus kaalukausil rohkem kui rahvuslikud huvid,” kirjutab Patokallio.

„Haloneni-Tuomioja liin püsis muutumatuna ka pärast Venemaa 2008. aastal provotseeritud Gruusia sõda. (...) Minu järeldus oli, et ma ennustasin, et Venemaa tegeleb ka edaspidi Gruusias nähtud suurvõimupoliitikaga. Ühist väärtuste põhja Venemaaga ei ole, kõige rohkem ühiseid huve,” teatab Patokallio.

Jalaväemiinid on tõusnud Soomes taas päevapoliitiliseks teemaks ka sedakaudu, et Põlissoomlaste presidendikandidaat Laura Huhtasaari on võtnud need üheks oma teemaks ja nõuab Soome Ottawa kokkuleppest lahkumist.

Halonen pidi end eelmise aasta alguses kaitsma ka kaitseminister Jussi Niinistö rünnaku vastu. Niinistö kirjutas, et miinide kohta otsuse teinud poliitikud kannavad ulatuslikku vastutust, kui puhkeb sõda.

„Mina seda otsust ei kahetse. Olin tihedas kontaktis armeega, kui see otsus tehti. Sain isegi sõimata, et otsust ei tehtud kiiremini. Arusaam, et miinid ei vanane, on vale. Tänu sellele otsusele on armee hankinud moodsamaid vahendeid julgeoleku suurendamiseks,” vastas Halonen tollal kriitikale.