Ühes esimestest telefonikõnedest selgitas Merkel Trumpile, miks on Ukraina transatlantilise suhte elutähtis osa. Trumpil ei olnud ametnike meenutust mööda eriti mingit aimu Ukraina tähtsusest, ajaloost Venemaa surve all ega sellest, mida USA ja tema liitlased on Venemaa presidendi Vladimir Putini tagasitõrjumiseks teinud.

Saksa ametnikke tegi Trumpi teadmatus ärevaks, kuid neid vapustas veelgi rohkem see, kui Valge Maja abid helistasid hiljem, et kaevata, et Merkel oli uue presidendi suhtes üleolev olnud. Sakslased võtsid kindlalt nõuks seda diplomaatilist apsu mitte korrata, kui Merkel kohtus Trumpiga märtsis Valges Majas.

Alguses läksid asjad jälle halvasti, kui Trump ei surunud Ovaalkabinetis Merkeli kätt, vaatamata fotograafide palvele. Trump ütles hiljem, et ei kuulnud neid.

Hiljem rääkis Trump Merkelile, et tahab hakata pidama läbirääkimisi kahepoolse kaubandusleppe üle Saksamaaga. Euroopa Liidu liikmena ei saa aga Saksamaa eraldi USA-ga sellist kokkulepet sõlmida.

Trumpi võhiklikkuse paljastamise asemel ütles Merkel, et USA võib loomulikult kahepoolse kokkuleppe üle läbirääkimisi pidada, kuid seda tuleb teha Saksamaa ja Euroopa Liidu ülejäänud 27 liikmesriigiga, sest Brüssel peab selliseid läbirääkimisi liikmesriikide nimel.

„Nii et see võib olla kahepoolne?” küsis Trump Merkelilt mitme ruumis viibinud inimese sõnul. Merkel noogutas.

„Suurepärane,” kuulutas Trump ja pöördus siis oma kaubandusministri Wilbur Rossi poole: „Wilbur, me räägime kahepoolse kaubandusleppe läbi Euroopaga.”

Saksa ametnikud väljendasid pärast omavahel kergendust, et Merkelil õnnestus toime tulla ilma Trumpile piinlikkust valmistamata või talle loengut pidamata. Mõned Valge Maja ametnikud ütlesid aga, et nemad pidasid seda episoodi alandavaks.

Merkeli ja paljude teiste sakslaste jaoks muutus Atlandi-ülestes suhetes midagi olulist.

„Meie, eurooplased, peame tõesti oma saatuse enda kätte võtma,” ütles Merkel mais. „Ajad, kui me saime täielikult toetuda teistele, on teatud moel möödas.”