„Kui te oma hääle andmist kaalute, tahan, et te teaksite, et president ja USA võtavad seda hääletust isiklikult,” kirjutas Haley. „President jälgib seda hääletust hoolikalt ja nagu soovitud, raporteerin ma nende riikide kohta, kes hääletasid meie vastu. Me paneme tähele iga häält selles küsimuses.”

Teisipäeva õhtul kirjutas Haley Twitteris: „ÜRO-s nõutakse meilt alati rohkem tegemist ja rohkem andmist. Seega, kui me teeme otsuse Ameerika rahva soovil selle kohta, kuhu paigutada OMA saatkond, ei oota me, et need, keda me oleme aidanud, meid sihikule võtaksid. Neljapäeval on hääletus, mis kritiseerib meie valikut. USA paneb nimed kirja.”

Tavatu kiri koos selles sisalduva varjatud ähvardusega ei käi analüütikute sõnul tegelikult Jeruusalemma kohta ja kindlasti ei ole asi diplomaatias. Asi on sisepoliitikas ja Haley liikumises Trumpi administratsiooni sees.

Siiski võib Haley retoorikal olla rahvusvahelisi tagajärgi. See kahjustab tema mainet ÜRO-s, õõnestab potentsiaalselt USA võimet luua koalitsioone ning annab tõenäoliselt Trumpile häbistava löögi ülemaailmsel näitelaval.

Ka Trump ise on öelnud selgelt, et jälgib hääletustulemust hoolikalt. „Me jälgime neid hääli,” ütles Trump eile. „Las nad hääletavad meie vastu, me säästame palju. Me ei hooli. Siin elavad inimesed, meie suurepärased kodanikud, kes armastavad seda maad, nad on väsinud, et seda maad ära kasutatakse ja me ei lase ennast enam ära kasutada.”

Isegi USA sõbrad on öelnud, et lähevad selle hääletuse puhul oma teed. „Ükskõik kui lähedased me võime USA-ga olla, me tahame kindlasti kindlaks jääda oma pikaajalisele seotusele ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega Jeruusalemma staatuse kohta,” ütles diplomaatiline allikas CNN-ile. „See on tegelikult rahvusvahelisest õigusest kinnipidamise küsimus ja selles oleme ma USA-ga eri meelt.”

Analüütikute sõnul võib see eriarvamus olla kahjulik Trumpi administratsioonile hiljem. See võib õõnestada administratsiooni võimet saada teistelt riikidelt abi Iraani või Põhja-Korea asjus.

Anonüümseks jäänud välisdiplomaat ütles, et üheksal korral kümnest on USA see, kes palub ülejäänud ÜRO-lt toetust, mitte vastupidi.

„Paljude liikmete, eriti lääne omade jaoks peegeldab nende hääl seisukohti, mida nad on hoidnud 50 aastat,” ütles diplomaat. „Kahe riigi lahendus, Jeruusalemma staatus läbirääkimiste kaudu jne – nad peaksid loobuma 50-aastasest poliitikast, mille eest õieti?”