Juures olev kaart näitab Euroopa keeli (vähemalt neid, mida peetakse diplomaatiliselt piisavalt olulisteks, et FSI neid õpetaks), mis on tähistatud erinevate värvidega vastavalt sellele, kui palju võtab inglise keelt emakeelena kõnelejal keskmiselt aega nende selgeks õppimine.

Nullkategooriasse kuuluvad inglisekeelsed maad Suurbritannia ja Iirimaa, mille puhul lisaõpet vaja ei ole.

Esimese kategooria moodustavad norra, rootsi, taani, hollandi, prantsuse, portugali, hispaania, itaalia ja rumeenia keel, mille selgeks õppimiseks kulub FSI hinnangul umbes 24 nädalat.

Teise kategooriasse kuulub saksa keel, mida peaks ameeriklane õppima keskmiselt 30 nädalat.

Kolmanda kategooria keeli ei näi Euroopas olevat. Neid peaks õppime umbes 36 nädalat.

Neljanda kategooria moodustavad islandi, vene, valgevene, ukraina, läti, leedu, poola, tšehhi, slovaki, sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, montenegro, albaania, makedoonia, bulgaaria, kreeka ja türgi keel. Keskmiseks õppimise ajaks pakutakse umbes 44 nädalat.

Neljandas kategoorias on aga ka keerulisem (more difficult) alamklass, kuhu on paigutatud Euroopa soomeugrilased: soome, eesti ja ungari keel.

Meie omast keerulisemaks, viienda kategooria keeleks peetakse aga näiteks araabia keelt, mida peaks õppima umbes 88 nädalat.