Iirimaa poliitiline kriis süvenes eile õhtul dramaatiliselt. Kahel peamisel erakonnal jäi vähem kui 24 tundi uute parlamendivalimiste ärahoidmiseks vaidluse tõttu, mis võib heita oma varju ka järgmisel kuul toimuvale Euroopa Liidu Brexiti-tippkohtumisele, vahendab Reuters.

Iirimaa mängib sellel tippkohtumisel üht põhirolli. Küsimus on selles, kas Iirimaa arvates on tehtud piisavalt edusamme tulevase piiri asjus Euroopa Liidu liikme Iirimaa ja sealt Suurbritannia osana lahkuva Põhja-Iirimaa vahel.

Surve peaminister Leo Varadkari erakonda Fine Gael esindava asepeaministri Frances Fitzgeraldi tagasiastumiseks suurenes eile pärast uute dokumentide avaldamist tema tegutsemise kohta politseis korruptsiooni paljastanu suhtes.

Erakond Fianna Fáil, mille toetust Varadkar vajab valitsuse töövõimelisena hoidmiseks, on teatanud, et algatab täna õhtul Fitzgeraldile umbusalduse avaldamise, kui viimane ise tagasi ei astu.

Varadkar on kinnitanud, et sellisel juhul on ta sunnitud korraldama valimised veel enne jõule, mis aga Euroopa Liidu ametnike sõnul muudaks keerulisemaks Euroopa Liidu Brexiti-tippkohtumise 14.-15. detsembril.

Fitzgerald ütles eelmisel nädalal, et ei mäleta, et oleks saanud 2015. aasta mais justiitsministrina e-kirja, milles kirjeldati katset diskrediteerida politsei vilepuhujat, kelle väited ulatuslike kuritarvituste kohta läksid Fitzgeraldi eelkäijale maksma ministrikoha.

Eile avaldatud kirjavahetus näitas aga, et Fitzgerald sai sama asja kohta 2015. aasta juulis veel kaks kirja, kuid keeldus kõigi erakondade nõudmisele vaatamata tagasi astumast, väites, et tema tegevuse õigsuse üle otsustab kohtuniku juhitud tribunal jaanuaris.

Varadkari pressiesindaja ütles, et valitsus seisab Fitzgeraldi selja taga.

Iirimaa meedia teatel on aga mitmed Fine Gaeli ministrid eraviisiliselt öelnud, et Fitzgerald peab tagasi astuma.

Iirimaa välisminister Simon Coveney, kes toetab jätkuvalt Fitzgeraldit, kordas eile, et Iirimaa-Suurbritannia piiri küsimuses ei ole olnud piisavalt edasiminekut, ning Iirimaal on kõigi Euroopa Liidu läbirääkimispoole liikmesriikide toetus.

„Me olme Brexiti-läbirääkimiste kontekstis selle tagamise protsessis, et me mõjutame selle maa jaoks ajalooliseks saavaid otsuseid... Viimane asi, mida me praegu vajame, on valimised keset kõike seda,” ütles Coveney Iiri rahvusringhäälingule RTÉ.

Piiriküsimus on üks kolmest küsimusest, mille Brüssel tahab laias laastus ära lahendada, enne kui otsustab, kas minna Brexiti-läbirääkimistes teise faasi, kaubanduse juurde, nagu Suurbritannia tahab.