Lapsi jahtiv sarivägistaja seisab jälle kohtu ees: nüüd juba kolmandat korda
Millistel asjaoludel Paist viimati lapsi ründas, Delfi kirjutada ei saa, kuivõrd protsess on alaealiste kaitsmiseks kinnine. Heidame aga pilgu minevikku: sealt nähtub, et vanglakaristused ja ennetähtaegne vabastamine ei ole Johannes Paisti sugugi ümber kasvatanud.
Näiteks 2002. aastal kirjutas Eesti Päevaleht, et 13-aastast poissi vägistada püüdnud toona 33-aastane Johannes Paist võeti vahi alla. Toona esitas politsei Paistile süüdistuse vägivallaga sugukire ebaloomuliku rahuldamise katses alaealisega.
Süüdistuse järgi meelitas purjus Paist 13. juuni õhtul 13-aastase poisi Balti jaamast Rannavärava mäele ja kasutas seal tema suhtes seksuaalset vägivalda.
Ihualasti kistud poisil õnnestus end Paisti käest lahti rebida ning põgeneda. Paljast poissi märkas mäe juurest mööda sõitnud turvaauto ning kohale kutsutud politsei pidas Paisti kinni.
Aasta hiljem mõisteti Paist sama asja eest süüdi - kriminaalkoodeksi järgi pani mees toime ebaloomulikul viisil sugulise kire rahuldamise teadvalt noorema kui 16-aastase isiku suhtes. Karistuseks määrati talle ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus.
Mees oli sama paragrahvi eest vangistust kandnud ka varem - 1996. aastal mõistis Tallinna Linnakohus sama paragrahvi eest mehele 3-aastase vangistuse.
Kolm kuud pärast süüdimõistmist mõistis Linnakohus mehe süüdi veel ka salajases varguses, mis oli toime pandud isikute grupi eelneval kokkuleppel sissemurdmise abil. Paisti vangistus pikenes seetõttu kolme aasta ja kolme kuu pikkuseks, ent vabastati ta ennetähtaegselt - 11 kuud ja kaks päeva enne tähtaega.
Kui minna ajas veel tagasi, näeme, et Paisti karistusregister sai esimesese tõsisema sissekande 1992. aastal, kui Tallinna Linnakohus karistas teda tingimisi üheaastase vabadusekaotusega 1,5-aastase katseajaga, mõistes ta süüdi salajases varguses isikute grupi eelneval kokkuleppel.
