Mošees plahvatas reedese palve lõpus pomm, misjärel avati palvetajate pihta tuli, vahendab Guardian.

Egiptuse peaprokurör Nabil Sadeq teatas, et rünnaku viisid läbi 25-30 võitlejat, kes asusid positsioonidele mošee peaukse ja 12 akna juurde, enne kui tule avasid.

Enam kui 50 kiirabiautot vedasid vigastatuid mošeest lähimatesse haiglatesse.

Teatati, et ründajatel oli kaasas Islamiriigi lipp.

Rünnak ei olnud mitte ainult üks hullemaid terroriakte Egiptuse ajaloos, vaid ka esimene mošeevastane. Mošee ründamise õigustus on ilmselt see, et seda külastasid sageli sufid, keda paljud islamiäärmuslased peavad ketseriteks.

Kohapeal oldi aga veendunud, et rünnak oli poliitiliselt motiveeritud ja toimus eesseisvate valimiste tõttu.

Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi reageeris kiiresti, lubades rünnakule vastuseks äärmist jõudu ning kuulutas välja kolmepäevase leina. Tundide jooksul teatati õhurünnakutest rünnaku toimumiskoha lähedal.