Junquerase sõnul on katalaanid pannud vastu pidevatele katsetele nende omavalitsemist piirata. See sai veelgi ilmsemaks pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, kui alustati kiiresti seadusandlikku tegevust ettevõtete Katalooniast lahkuma õhutamiseks ning suurettevõtetele lahkumiseks otsese surve avaldamist, kirjutab Junqueras.

„See katalaani ühiskonna kahjustamine on Hispaania valitsuse pikaajaline strateegia. Ta on langetanud meelevaldseid ja tujukaid poliitilisi otsuseid. Põhiseaduskohus on peatanud iga Kataloonia valitsuse algatuse. Kas teemaks on sugude ebavõrdsus, energia või majandus, kõik on Madridi Rahvapartei valitsuse korraldusel läbi raiutud,” teatab Junqueras.

„Me oleme palju kordi ja paljudel viisidel püüdnud oma õigusi väljendada, aga Hispaania valitsus ei ole kunagi kuulanud; me oleme alati eest leidnud sama taipamatuse ja tõrjumise müüri. Hispaania valitsus tahab ainult orjalikku kuuletumist. Seetõttu püüdis ta peatada referendumit valimatu kumminuiade kasutamise, ähvarduste ja sunnimeetmetega,” jätkab Junqueras.

Junquerase sõnul uskusid katalaanid, et kui hääletavad rahumeelselt iseseisvuse poolt, kuulab Hispaania valitsus neid. Neile vastati aga ainult vägivallaga nii vormiriietuses inimeste kui ka paremäärmuslike organisatsioonide poolt, mis on tegutsenud täielikult karistamatult, pekstes inimesi läbi ideede nimel, mis nüüd näivad olevat seaduslikud, märgib Junqueras.

Sinna tõmbasid katalaanid Junquerase sõnul joone, sest väärikuse rõhutamine ja rahva tahte kinnitamine ei saa oodata igavesti. Võitluses enesemääramise ja õiguste tunnustamise eest ei võideta esimese löögiga, eriti riigi vastu, mis on valmis laskma oma masinavärgil rünnata miljoneid kodanikke ainult seetõttu, et nad tahavad hääletada. „Ei loe, mida Madrid ütleb, Carles Puigdemont ja Carme Forcadell on endiselt vastavalt president ja parlamendi spiiker ja on jätkuvalt päevani, kui meie kodanikud otsustavad vabadel valimistel teisiti,” kuulutas Junqueras.

Junqueras kirjutab, et referendumil antud häältega oli Katalaani Vabariik sündinud ning seda toetab valimiskastide ligitiimsus.

„Madridi soov maha suruda omavalitsus, tõrjuda dialoogi, piirata õigusi ja vabadusi, kiusata taga kodanike esindajaid, kehtestada riigi toores jõud, sunnib meid enesele kindlaks jääma ja tugevamaks saama, et peale jääda. Kataloonias on praegu selge lahknevus kodanike demokraatliku tahte ja keskvalitsuse tahte vahel, mis on asunud rahva institutsioone üle võtma ja neid despootlikult kontrollima,” ütleb Junqueras.

Junquerase sõnul on Hispaania valitsus sisenenud Katalooniasse kindla tahtega sekkuda hariduse andmisse, kontrollida meediat, võtta politseijõud oma teenistusse, muuta maa lihtsalt rahvuslikku eripalgelisust mittesalliva lõhestunud Hispaania üheks provintsiks, suruda maha igasugune teisitimõtlemine, kuigi see on demokraatlik, ja tappa igasugune lootus dialoogile.

Junqueras teatab, et katalaanid ei saa seda lubada.

„Hispaania valitsuse institutsioonide ülevõtmine põhiseaduse paragrahvi 155 kaudu, mis on vahend, mis lubab Madridil võtta Kataloonia oma administratiivse kontrolli alla, on põhjustanud protestikisa ja meie vastusest sellele on saanud prioriteet,” kirjutab Junqueras. „Vastamisi rünnakuga peame me oma jõud uuesti kokku koguma, kindlaks jääma ega tohi kahelda, et tsiviliseerituse ja rahumeelse suhtumisega, mida me oleme alati üles näidanud, jätkame me edasiliikumist nii kaugele, kui otsustame minna. Julgus, mida see maa on näidanud on nii valgustav ja tugev, et varem või hiljem annab see tulemuseks täieliku, tõeliselt õiglase ja demokraatliku Kataloonia Vabariigi konsolideerumise.”