Aeg ütles ERR-ile, et distsiplinaarmenetlus peab selgitama välja, kas Vabaduse väljakul toimunud intsidendis politsei poolt tulirelva kasutamine oli põhjendatud ja jäi seaduse piiridesse. Samas on Aegi hinnangul selge, et taserite ehk elektrišokirelvade olemasolu korral oleks ründe tõrjumine toonud kaasa kergemaid tagajärgi.

"Taseri kasutamine on ikkagi tulirelvast grammi võrra allpool, ilmselt tuleks see teema uuesti üles võtta," märkis Aeg.

Endine kaitsepolitseiameti ja politsei peadirektor tõdes, et väga paljudes riikides on taserid politsei varustuses olemas ja nende toime on üldjuhul paralüseeriv, mitte surmav, kuigi on ka surmajuhtumeid esinenud.

"Kui rünne toimub tulirelvaga, siis pole politsei reageeringus küsimustki, aga kui rünne või oht lähtub külmrelvast, siis tuleb hinnata, kas tulirelvast ründe tõrjumine jäi seaduse piiresse. Taseri puhul oleks aga tagajärg tõenäoliselt ründajale kergem," ütles Aeg.

"Konflikitolukord on väga ajakriitiline ja seadus annab politseile ikkagi garantii, eluga riskima ei pea hakkama," nentis Aeg.

PPA pearelvur: uuel aastal saab iga patrull ühe taseri

Käesoleva aasta alguses kirjutas Forte, et kavas on patrullpolitseinikud taserite ehk elektrišokirelvadega varustada. Plaani järgi pidi selle aasta teisest poolest teenistusrelvade hulka lisanduma ka taser. Esialgse hanke kohaselt oli kavas osta umbes sada taserit, tulevikus tahetakse taseritega varustada kõik patrullid.

Hanke tegemine jäi aga venima ja augusti alguses ütles PPA pearelvur Georg-Tomek Triškin Eesti Päevalehele, et elektrišokirelvad võetakse kasutusele järgmisel aastal. "Sel aastal teeme hanke ja tarneaeg jääb järgmise aasta algusesse. Taser tuleb igale patrullile – kahepeale üks. See on küllaltki revolutsiooniline samm. See hoiab ära tarbetud kaklused politseiniku ja päti vahel, kus tuleb kakelda, võidelda ja peksta nuiaga," ütles Triškin.

Korrakaitseseaduses on sätestatud, et politsei teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv, pneumorelv, külmrelv ja elektrišokirelv.

Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.