„Hinnangu andmiseks on vaja rohkem informatsiooni,“ ütles Adrik. „Kui noaga inimene tuleb ründama, siis ei piisa ainult politsei tahtest, sest kuuli ei pruugi olla võimalik täpselt sihtida. Ründaja võib liikuda või kukkuda nii, et kuul tabab rindu. Arvestage sellega, et ametnik ei võta relva välja selleks, et noaga ründajale kuuli pähe lasta,“ ütles ta.

„Instruktorid õpetavad koolitustel, et alati tuleks tekitada võimalikult väike kahju, aga politsei tahe ei pruugi alati realiseeruda."

Mida teha, kui isik ründab avalikus kohas kahe noaga?

„Ega võimalusi palju pole. Pole ennekuulmatu kasutada noa vastu tulirelva. Eestis on küll olnud praktikas ka vanadest aegadest jäänud tõlgendus, kus vaadatakse eset, mitte mida esemega teha saab. Ehk kui on nuga, siis noa vastu tulirelva ei tohiks kasutada, sest tegemist on kõigest noaga. Kuid kas noaga on võimalik eluohtlikke tervisekahjustusi tekitada? Ilmselgelt,“ ütles Adrik.

„Tulirelv on täpselt samamoodi relv, millega on võimalik tekitada eluohtlikke vigastusi. Mõlemad on eluohtlikud vahendid, lihtsalt tulirelva saab kasutada distantsilt,“ ütles ta.

„Kui on ründaja, kes ei ole adekvaatne – narkojoobes, alkoholijoobes, siis nende valulävi on kõvasti väiksem, kui tavakodanikel. Selles olukorras on tulirelva kasutamine mõistetav. Kuna nuga saab kasutada ainult lähidistantsilt, siis võiks muidugi olla mõte, et laseme jalad läbi. Kuid see ei pruugi õnnestuda. Pealegi ei pruugi ka jalgadesse laskmine olla ohutu tegevus, sest jalas on reiearter, mille vigastusse võib surra pooleteist minutiga.“

"Samuti on täiesti ulmeline idee kästa noaga ründajat takistada kumminuiaga. See võib töötada, aga võib ka mitte ja siis on politsei jaoks juba hilja. Seda, kas ametnik käitus täna Vabaduse väljakul õigesti või mitte, hindab juba komisjon,“ sõnas Adrik.