10. oktoobri õhtul kella kolmveerand üheksa paiku sai häirekeskus teate, et ERR-i Tartu stuudios lõhkeb kell 21.15 pomm.

Koheselt reageerisid pommiähvardusele Lõuna prefektuuri eritalitused ning Lõuna-Eesti demineerijad, kes piirasid sisse Riia 24 ehk Tartu ERR-i stuudio hoone ning peatasid liikluse maja ümbruses ja Riia tänaval tunniks ajaks. Hoones viidi läbi põhjalik kontroll, mille käigus lõhkekeha ei leitud. Pommiähvarduse tegemise hetkel kedagi stuudios ei viibinud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püssi sõnul kahtlustatakse mehi grupis toime pandud avaliku korra raskes rikkumises. "Kogutud tõenditele tuginedes on meil põhjust seostada mõlemat meest ähvarduse tegemiseks kasutatud telefoni soetamisega ja ähvarduse tegemisega," ütles Püss. "Kuna antud juhul ei leitud lõhkekeha, oli tegemist avaliku korra raske rikkumisega, millega häiriti piirkonnas elavate, liiklevate ja töötavate inimeste liikumisvabadust, avalikku kindlustunnet ja õigusrahu. Samuti põhjustati liiklusseisak Riia tänaval, mis on Tartu üks olulisemaid tänavaid," lisas prokurör.

Püss ütles, et igasugustesse pommiähvardustesse suhtutakse täie tõsidusega. "Iga ähvardus võib osutuda tõeseks, mistõttu alati reageerivad neile kõik asjakohased õiguskaitseasutused. Esmatähtis on veenduda, et ei oleks ohtu inimeludele. Seejärel tuleb aga selgitada välja ähvarduse tegija veendumaks selles, et edaspidigi ei tekiks ohtu eludele ja turvatundele," ütles Püss. Prokuröri sõnul taotleti kohtult kahtlustatavate vahistamist, et välistada edasiste kuritegude toimepanemine ning menetlusest kõrvale hoidmine.

Tartu politseijaoskonna politseimajor Üllar Sõmera kinnitas, et üldjuhul selgitab politsei pommiähvarduse teinud inimesed varem või hiljem välja. "Kui politsei reageerib nõnda ressursimahukale väljakutsele nagu seda on pommiähvardus, pikeneb teiste piirkonda jäävate hädasolijate ooteaeg või jäävad nad üldse õigeaegse abita. Pommiähvardus on seega tõsiselt vastutustundetu tegu kõigi päriselt kiiret abi vajavate inimeste suhtes," ütles politseimajor.

Avaliku korra raske rikkumise eest võib kohus mõista kuni viieaastase vangistuse. Esialgu võeti mehed vahi alla kuni kaheks kuuks.

Kohtueelset menetlust viib läbi Lõuna prefektuur Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.