Kohalike omavalitsuste ametiisikute viimase kümne aasta korruptsioonijuhtumite võrdlus Tallinna ja Tartu vahel näitab, et vaatamata viimase pooleteise aasta kahtlustustelainele on ülikoolilinnas korruptsioonijuhtumeid ligi kolm korda vähem.

Pealinnas on viimase kümne aasta jooksul aset leidnud 12 korruptsioonijuhtumit, kus ametiisik on süüdi mõistetud, on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või oli suure meedia tähelepanu osaliseks saanud korruptsiooniasjas süüdistatava rollis. Tartus on samal perioodil avastatud 4 erinevat korruptsioonijuhtumit.

Kuivõrd Tallinnas on elanikke enam kui neli korda rohkem, saab järeldada, et ülikoolilinnas esineb ühe elaniku kohta rohkem korruptsioonijuhtumeid kui pealinnas.

Kohalike omavalitsuste ametiisikute korruptsioonikuritegude eeluurimine oli 1990ndatel kaitsepolitseiameti (kapo) pädevuses. Sajandivahetusest kuni 2007. aastani tegeles tegude uurimisega politsei. Pärast seda anti korruptsioonijuhtumite uurimine uuesti osaliselt kapo pädevussse.

Kaitsepolitseiametile on pandud ülesandeks menetleda korruptsioonisüütegusid, mille on toime pannud kuue suurema kohaliku omavalitsuse — Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi — üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja.

Delfi võttis luubi alla kahe suurema omavalitsuse — Tallinna ja Tartu — korruptsioonijuhtumid, kus ametiisik on süüdi mõistetud, on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või oli kahtlustatav juhtumis, mis sai ajakirjanduses suure tähelepanu osaliseks.

Vaadeldav periood algab 2007. aastast ehk ajast, kui kapo taas kohalike omavalitsuste ametiisikute korruptsiooniasju uurima asus.

Kokkuvõte põhineb kaitsepolitseiameti veebilehel avaldatud korruptsioonikuritegude kohtulahenditel ja ajakirjanduses kajastatud juhtumitel.