Küsimusele, kas Vene-Soome suhted on tõesti nii head, kui neid kujutatakse, või paistavad need sellised suhete taustal teiste riikidega, vastas Soini, et Soome on osa Euroopa Liidust ja kõik teavad, millises tegelikkuses me elame. Aga kahepoolsel tasandil on kahe riigi vahelised suhted head ja probleeme tõesti ei ole.

Kommersant küsis selle peale, et kui suhted on niivõrd head, miks ei ole Soome siis Venemaa-vastaste sanktsioonide kaotamise poolt või ei hakka vähemalt Venemaa ja lääne vahelise dialoogi vahendajaks.

„Soomlased on kuulsad oma pragmaatilisuse poolest. Ja loomulikult austame me oma naabreid – loodan, et see on vastastikune. Aga see, mis juhtus Ukrainas ja Krimmis, on meie jaoks vastuvõetamatu, sellest ka sanktsioonid. Mis kaotatakse, kui täidetakse Minski kokkulepped. Mis puudutab vahendamist, siis me ikkagi kuulume EL-i, seega ei ole me erapooletud ega saa esineda neutraalse vahendajana. Aga kui meie teadmised ja meie kogemus on nõutud, oleme me valmis seda jagama EL-i sees ja Euroopa struktuuride raames,” ütles Soini.

Septembris Helsingis avatud hübriidohtude vastase keskuse kohta küsis Kommersant, kust need ohud lähtuvad.

„Need võivad lähtuda kust iganes. Keskuse avamine ei ole seotud mingi kindla maaga,” vastas Soini.

„Võib-olla näiteks Venemaaga?” küsis Kommersant.

„Ei, mitte ühegi konkreetse maaga. Saate aru, me ei ründa kedagi ega karda kedagi. Me anname endale aru, et suveräänsetel riikidel on oma relvajõud. Aga tark poliitiline juhtimine, nagu meie seda näeme, seisneb selles, et ei toetuta mitte relvadele, vaid luureandmetele ning targale välispoliitikale ja julgeolekupoliitikale, mis hoiavad nende relvade kasutamise ära. Kuigi kui kõik läheb valesti, siis loomulikult peab iga maa ennast kaitsma,” lausus Soini.

„Soome ei tunne Venemaa poolt ohtu ega karda midagi. Ma leian, et see on üldine arvamus. Aga meie välispoliitika seisneb selles, et hoida kõigiga – ja ennekõike meie naabritega – häid suhteid. Sealjuures kuulume me EL-i, ÜRO-sse, Põhjamaade Nõukogusse, meil on partnerlus NATO-ga ja nii edasi. Ja me leiame, et selline mitmekülgne koostöö, mis põhineb vastastikustel kokkulepetel ja rahvusvahelisel õigusel, on hea iga väikese riigi jaoks,” ütles Soini.

Soini sõnul ei peaks Soome välistama NATO-sse astumise võimalust ja Soomele on tähtis avatud uste poliitika. Praeguse Soome valitsuse poliitika on aga selline, et seda ei peeta aktuaalseks.

Kommersandi viimane küsimus puudutas rahvusvähemusi: „Ja viimane küsimus, Soomet tuuakse tihti näiteks selle kohta, kuidas on võimalik üles ehitada ühiskondlik elu keelevähemuste õiguste järgimise küsimustes. Näiteks, teil elab vähem kui kuus protsenti kodanikke, kes räägivad rootsi keelt, aga nende õigusi järgitakse – nad võivad saada haridust emakeeles ning kasutada seda riigi- ja munitsipaalasutustes. Teie kogemus võiks olla kasulik Ukrainale ja reale Balti riikidele, kus näiteks elab märkimisväärne hulk venekeelseid. Kas teie Ukraina ja Balti kolleegid on konsultatsioonideks teie poole pöördunud?”

„Seni mitte. Kui keegi pöörduks, püüaksin ma võimalust mööda nende küsimustele vastata. Rootsi keel on üks kahest riigikeelest ja selle õppimine on kohustuslik kõigile. Aga arvestage sellega, et Soomes on meil üks rahvus kahe keelega ja need, kes räägivad Soomes rootsi keelt, on samuti soomlased,” vastas Soini.