Soome, Eesti ja Euroopa Liit uurivad täie hooga, kas Helsingi ja Tallinn võidaks ühendada raudteetunneli abil. Piirkonna suurriik Venemaa on aga selle projekti osas vait olnud.

„Venelaste reaktsioon tuleb kindlasti, aga Venemaal mõned mõistavad, et tagajärjed võivad olla hoopis muud, kui nad tahavad,“ ütles Goble.

Goble on olnud muu hulgas USA endise välisministri abi Venemaa rahvuste alal. Ta on õpetanud Tartu ülikoolis ja andnud nõu raadiojaamale Ameerika Hääl. Praegu on ta pensionil aga tegutseb blogijana.

Goble’i spetsialiteet on geopoliitika ehk ta jälgib, kuidas muu hulgas transpordi- ja energiaprojektid ning loodusvarad võivad muuta piirkonna jõutasakaalu.

Goble’i arvates on täiesti selge, et Soome lahe ja Läänemere geopoliitiline asend muutub märgatavalt, kui kõik piirkonna suured ehitusprojektid ellu viiakse, eriti puudutab see tunnelit.

„Meie Vene sõbrad mõtlevad alati kõiges geopoliitilistele tagajärgedele, kas nad seda siis tunnistavad või mitte,“ kommenteeris Goble.

Kõige lähemal valmimisele on teine gaasitoru Venemaalt Saksamaale Nord Stream 2, mis peaks valmima veel sellel aastakümnel. Ka Eesti ja Soome vaheline gaasitoru Baltic Connector peaks aastakümne lõpuks valmis olema. Suurim, aga samas kõige kaugem ehitusprojekt on raudteetunnel, mis ühendaks Soome lahe alt Helsingi ja Tallinna. Praegu uuritakse ka võimalusi ehitada raudtee Põhja-Jäämere rannikult Põhja-Norrast Soome. Kui kõik transpordiprojektid teostuvad, avaneb lõpuks raudteeühendus Rail Baltica kaudu Põhja-Jäämerelt Poola ja Berliini.

Goble tunnistab, et Nord Stream 2 ja Soome lahe tunnel jäävad ajaliselt teineteisest kaugele. Siiski on tema arvates silmatorkav, et Soome peab gaasitoru vaid majanduslikuks ja keskkonnaküsimuseks.

„Venelastele ei meeldi tunnel mingil juhul, aga nende suhtumist pehmendab see, kui Helsingis ollakse mõistvad Venemaale tähtsates asjades,“ lausus Goble.

Goble viitab just Nord Stream 2-le ja osaliselt ka teisele venelaste jaoks tähtsale asjale – Soome ja NATO suhetele. Goble’i hinnangul on ida-lääne suunas kulgev toru ja põhja-lõuna suunas kulgev tunnel julgeolekuküsimus, eriti kui tunnel ühendab Soome kaudu NATO riigid Norra ja Eesti.

„See oleks suur teema, sest venelaste arvates on raudteed palju tähtsamad, kui lääneriikides üldiselt mõeldakse,“ märkis Goble.

Goble’i hinnangul tooks tunnel Soome venelaste silmis Eesti kaudu vähehaaval ühe lähemale lääne alliansile.

„Eestlaste vaated saaksid Soome poliitikas rohkem ruumi. Eestlased suhtuvad vähemalt avalikkuses venelastesse negatiivsemalt kui soomlased,“ ütles Goble.

Ka Helsingi ülikooli Aleksanteri-instituudi Vene energiapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen on seda meelt, et Soome lahe geopoliitiline asend ehitusprojektidega muutub või on õigupoolest juba muutunud.

„Venemaa Euroopasse viidavast naftast juba kaks kolmandikku läheb Soome lahe kaudu. Sama saab olema gaasi osas, kui Nord Stream 2 teostub,“ ütles Tynkkynen.

Tynkkyneni arvates on Soomet ja Eestit ühendav tunnel kriitiline infrastruktuur, millel on kindlasti välis- ja julgeolekupoliitiline tähtsus, kuid ta tuletab meelde, et sellel oleks ka ohte vähendav mõju.

„Näiteks võimalus naftaõnnetuseks Soome lahel kindlasti kahaneb, kui tunneliprojekt teostub. Raudtee vähendaks ka muidu Soome sõltuvust laevaliiklusest,“ lausus Tynkkynen.

Soome ekspordist umbes 90 protsenti ja impordist umbes 80 protsenti toimub meritsi.

Põhjus, miks Soome ei taha koos teiste riikidega vaadata Nord Stream 2 küsimust kogu Euroopa energiavarustuse seisukohalt, võib olla septembri lõpus avalikustatud Fortumi Uniperi tehing. Kui tehing teostub, rahastab Soome riigi omanduses olev Fortum Nord Stream 2 Uniperi kaudu märkimisväärselt. Fortum saab ka osa Venemaa energiatoodangust.

Omaette küsimus on, kui kaua on Soome juhtkonnas teatud, et Soomest võib tulla Fortumi kaudu Venemaa gaasitorust kasusaaja.

„Tehingut on kindlasti pikkalt ette valmistatud. Loomulikult on riigi kui omaniku esindajad olnud mingil tasemel teadlikud Fortumi strateegilisest valikust,“ usub Tynkkynen.