Eesti antav arengu- ja humanitaarabi kasvas aastaga hüppeliselt, suurimaks abisaajaks tõusis Ukraina

Välisministeerium tutvustas eile arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016. aasta aruannet. Eesti antud mulluse välisabi summa tõusis 2015. aastaga võrreldes tervelt kolmandiku võrra: 30,6 miljonilt 40,3 miljoni euroni.

Eelkõige on kasvu põhjuseks suurenenud majanduskasv, mis tõstab ka Euroopa Komisjoni eelarvesse ja Euroopa Arengufondi tehtud kulusid, lisaks on kasvanud pagulaste ja rändega seotud kulutused. Siia hulka loetakse ka pagulaste vastuvõtmise kulud, mis tõusid varasemalt poolelt miljonilt eurolt 2,24 miljonile. Tõusnud on ka kulude üldine osakaal, mis moodustas mullu 0,19% kogurahvatulust.

22 miljoni euroga toetas Eesti rahvusvahelisi organisatsioone ja tegi muid annetusi, mida konkreetse sihtriigiga siduda ei saab. Küll aga on võimalik näidata, millised riigid võitsid enam kahepoolsete arengukoostöö projektidest, millele Eesti pühendas mullu 18,3 miljonit eurot. Traditsiooniliselt juhivad seda edetabelit Eesti prioriteetriigid Ukraina, Afganistan, Gruusia, Moldova ja Valgevene. Arengukoostöö suurimaks partneriks on Afganistani asemel tõusnud Ukraina, kus toimunud projektidele kulus üle 2,5 miljoni euro.

Humanitaarabina anti välja veel 3,7 miljonit eurot, millest lõviosa läks Ukrainale (1,2 miljonit) ja Süüriale (0,9 miljonit). Eksootilisematest piirkondadest said väiksemal määral Eesti humanitaarabi aga ka näiteks Gaza, Liibanon, Haiti, Fidži, Ecuador ja põuast räsitud Lõuna-Aafrika riigid. Vastavalt arengukavale peaks Ukraina osakaal arengukoostöö ja humanitaarabi saajate seas lähiaastail veelgi tõusma ja Afganistani oma langema, teiste prioriteetriikide osa jääb samaks.

Arengukoostöö projektide sisu vaadates torkab ühe peamise erinevusena silma, et kui Ukrainas, Moldovas ja Gruusias toetatakse kõige rohkem demokraatia arendamisega seotud projekte, siis diktatuuririigis Valgevenes toimunud projektid keskenduvad pigem majanduskasvule, tervishoiule ja haridusele.