„Meie piirkonnas on toimunud mitmeid kogunemisi, mis kõik on olnud rahumeelsed. Kataloonia lippe kantakse seljas ja riputatakse rõdudele, ja kuigi seda tehti ka varem, siis nüüdseks on neid näha järjest enam,“ kirjeldas Veski. „Igal õhtul kell 22 tullakse 20 minutiks akendele ja rõdudele, et lüüa kokku potte, panne ja ämbreid, andmaks teada oma rahulolematust ülekohtuse või nende mõistes halva käitumise pärast.“

„Üldiselt jagunevad inimesed siin aga kahte leeri: need, kes pooldavad iseseisvust, ja need, kes ei poolda. Ma arvan, et seis on üsna 50-50, seega on ka raske ennustada referendumi tulemust,“ tõdes Veski. „Ma tean inimesi, kes iseseisvust absoluutselt ei poolda ja arvavad, et referendumi korraldamine on seadusevastane. Ja samas tean ma ka kataloonlasi, kes kindlasti tahaksid iseseisvust ja kes on sügavalt häiritud ja solvatud praegusest Hispaania-poolsest tegevusest. Katalaanide jaoks teebki asja keerulisemaks ka see, et siin tõesti on väga palju inimesi, kes nende iseseisvust reaalselt ei toeta.“

„Kataloonia, aga ennekõike Barcelona ja selle ümbrus on väga rahvusvaheline koht ning enamik "muulasi", sh ka Hispaania enda inimesi, kes on pärit riigi teistest piirkondadest, ei poolda iseseisvust,“ tõi ta ühe näite. „Mina eestlasena arvan, et inimestel peaks olema õigus omal maal referendumit korraldada ja ma mõistan katalaanide soovi saada iseseisvaks, kuid ma arvan, et paljud välismaalased sellest nii aru ei saa.“

„Huvitav on ka see, et Eesti valitsus ei ole toetanud referendumi korraldamist Kataloonias, selgitamaks välja, mida siinsed inimesed tegelikult tahavad,“ märkis ta. „Meid, kohalikke eestlasi, on see väga häirinud. Vähemalt minu tutvusringkonda kuuluvaid eestlasi.“