Ka siis, kui Zschäpe ei ole ühtegi korda ise tulistanud, süüdistab liiduprokuratuur teda kõigi organisatsiooni Natsionaalsotsialistlik Põrandaalune (Nazionalsozialistische Untergrund – NSU) kuritegude kaasosaluses. Need kuriteod on üheksa türgi ja kreeka päritolu ettevõtja ning Saksa politseiniku mõrvad, kaks kümnete vigastatutega pommiplahvatust Kölnis ning arvukalt röövkallaletunge. Kokku nõudis liiduprokurör Herbert Diemer Zschäpele 14 kuriteo eest eluaegset vanglakaristust. Saksa seaduste järgi saab aga inimesele määrata vaid ühe eluaegse vanglakaristuse, vahendab Die Welt.

Diemeri sõnul on Zschäpe jääkülmalt kalkuleeriv inimene, kelle jaoks ei ole inimelul mingit tähtsust. Inimeludest oli Zschäpel Diemeri sõnul ükskõik, kui jutt käis tema isiklikest majanduslikest või ideoloogilistest huvidest.

Süüdistaja väitis eelmistel kohtuistungitel, et Zschäpe jagas koos oma kaasosaliste Uwe Mundlosi ja Uwe Böhnhardtiga fanaatilist natsionaalsotsialistlikku meelsust ning osales sisserändajates meelevaldsete mõrvade abil hirmu ja õuduse külvamises. Sealjuures näitas Zschäpe süüdistuse järgi üles tahtekindlust ja moodustas kolmandiku salajasest triumviraadist.

Kohtu all on ka terrorirühmituse neli arvatavat abistajat ja toetajat.

Zschäpe on NSU ainus elav liige. Mundlos ja Böhnhardt lasid end pärast ebaõnnestunud pangaröövi 2011. aasta novembris ise maha. Pärast nende enesetappu tegi Zschäpe süüdistuse järgi veel mõrvakatse, kui süütas kolmiku korteri Zwickaus. Sellega tahtis ta hävitada tõendid ja tappa inimesi, väitis liiduprokuratuur.