Vabadusse pääseb 21-aastane Malilt pärit Kaourou Sacko ja 41-aastane Vene föderatsiooni kodanik Alexey Vronchenko. Mõlemal neil täitub maksimaalne kinnipidamistähtaeg, mis seaduse järgi on määratud ehk 18 kuud. Mõlemale taotleti nende päritoluriigist dokumente, kuid neid pole siiani saadud.

Mõlemast tegelasest on ka varem kirjutatud. Vronchenko mõisteti 2007. aastal vangi oma kasutütre vägistamise eest. Mullu rääkis kasutütar Sveta (nimi muudetud) Eesti Ekspressile, et ta tunnistused vägistamise kohta pressis välja ema ning need polnud tõesed. Vronchenko istus oma karistusaja sellegipoolest ära, kuid kuna tegu oli Venemaa kodanikuga, viidi ta 2016. aasta alguses Harkusse, Venemaale väljasaatmist ootama.

Kaourou Sacko saabus Eestisse kolm aastat tagasi, ujudes oma kaaslastega Venemaalt üle Piusa jõe. Ta rääkis Eesti Päevalehele, et läks Malist Venemaale professionaalsel tasemel jalgpalli mängima, kuid seal oli ta hoopiski õpipoisi staatuses. Sacko taotles kahel korral Eestist asüüli, PPA lükkas avaldused tagasi. Mullu oktoobris üritas ta Soome põgeneda, aga jäi põhjanaabrite politseile vahele ja ta saadeti tagasi Eestisse.

PPA migratsioonijärelevalve juhtivametnik Katrin Tammekun selgitas, et nad jätkavad vabastatute dokumenteerimise protsessiga ja oodatakse, et nad hakkavad ennast regulaarselt võimudele näole näitama. Eesmärgiga mõlemad siiski lõpuks nende päritoluriiki saata. Eelnevalt samadel tingimustel vabastatud Harku kinnipidamiskeskuse elanikud on siiski mingi aja pärast Eestist lahkunud.

Riigi poolt ei saa kumbki vabastatud isik aga enam muud kui vältimatut arstiabi. Mingit sissetulekut neile enam ei jää ning töötada nad samuti ei tohi. Samuti ei tohi nad Eestist lahkuda. Kui nad piiril tabatakse või tuvastatakse mõnes teises Euroopa Liidu riigi saadetakse nad Eestisse tagasi, selgitas Tammekun.

Vaata Delfi TV-s dokki pagulaste keerulisest teekäigust Eestis, milles saab sõna ka Sacko: