Kui ekspresident Barack Obama administratsioon seisis sellisele sammule vastu, avaldades tõsist kartust, et see võib venelasi provotseerida, paistis kaitseminister Mattis sellenädalasel visiidil seesugust kartust tõrjuvat, kirjutab ajaleht The New York Times.

„Relvad ei ole provokatiivsed juhul, kui sa ei ole agressor, mida Ukraina kahtlemata ei ole, arvestades, et sõjategevus leiab aset tema territooriumil,“ ütles Mattis ühisel pressikonverentsil president Petro Porošenkoga.

USA välis- ja kaitseministeeriumi ametnikud on soovitanud ameeriklastel saata ukrainlastele Javelini tankitõrjeraketisüsteeme ja teisi relvi, et tugevdada selle üksusi ja raskendada olukorda idanaabri jaoks. Kuid president Trump, kes on võtnud Venemaa suunal isiklikult alati oluliselt leebema hoiaku kui tema administratsioon, ei ole veel langetanud otsust relvade saatmise kohta.

Mattis keeldus avaldamast, mida ja millal ta soovitab presidendil ette võtta. Tema avaldus andis aga signaali, et ta on relvade saatmisega igati päri. „Ma naasen siit näinuna hetkeolukorda, mis annab mulle võimaluse informeerida välisministrit ja presidenti väga üksikasjalikult sellest, millise suuna ma soovitan neil edaspidi võtta,“ ütles ta.

Kuigi Obama administratsioon keeldus Javelini tankitõrjesüsteeme Ukrainale saatmast, on kontekst sestsaadik muutunud. Venemaa ei ole jätkuvalt jõudnud Minski rahuleppe tingimuste täitmiseni ja jätkab olukorra pingestamist regiooniüleselt, mis on sundinud uut administratsiooni otsima teistsugust lähenemist.

Ameeriklased on juba toetanud Ukrainat 750 miljoni dollari väärtuses mittesurmavate relvade saatmisega sealsetele vägedele.

Ukraina president ütles eile, et riigi idaaladel on endiselt umbes 3000 Vene sõdurit. Ta avaldas toetust uuele vaherahule ja kutsus venelasi üles alustama vägede tagasitõmbamist ja loobuma mässuliste toetamisest.