Saatjata pagulaslastega vägivallatsetakse Kreeka vanglates

Kreekas paigutatakse saatjata alaealised sõjapõgenikud politseijaoskonnadesse või arestimajadesse, sest põgenike laagrites on ruumipuudus. Seal kannatavad lapsed vägivalla ja väärkasutuse all.

Kreeka SOS-lasteküla juht George Protopapas sõnas, et selline olukord ning majutamine on alaealistele eluohtlikud. „Osaliselt veedavad need lapsed ja noored kuid koos täiskasvanutega ühes kongis, kus neid pekstakse ning kasutatakse seksuaalselt ära,“ rääkis Protopapas väljaandele Die Zeit.

Ametlike numbrite järgi paigutati juulis 117 sellist last kinnipidamisasutustesse. Protopapas pelgab, et see arv kasvab veel enamgi. Tema sõnul on laste paigutamine kinnipidamisasutustesse ebaseadusik nii riikliku kui ka rahvusvahelise seadusandluse kohaselt, sest ajendab alaealiste väärkasutamist.

Need alaealised põgenikud, kes kinnipidamisasutustesse ei mahu, elavad omavoliliselt parkides, kokkuklopsitud telklaagrites või põgenikele mõeldud laagrites ilma täiskasvanu järelvalveta. Praeguseks on Kreekas registreeritud 2350 saatjata alaealist, kellest vaid pooled on leidnud ajutise majutuse täiskasvanu järelvalve all.

Kriisi süvendab Protopapasi sõnul asjaolu, et Euroopa Liidu abimeetmed ei jõua enam otse abiorganisatsioonidele, vaid enne seda Ateenas asuvale valitusele. „Pärast seadusemuuudatust on valitsus püstitanud absurdsed bürokraatlikud tõkked, mis muudavad raha taotlemise keeruliseks,“ sõnas mees.

Juulis suunas Euroopa Liit Kreekasse 401 miljonit eurot, et luua põgenikele paremad elamistingimused, näiteks 209 miljoni euro eest ehitatakse maju, mis saavad 30 000 põgenikule ajutiseks koduks. ÜRO hinnangul saabub Kreekasse aasta lõpuks 24 000 täiendavat sõjapõgenikku, juba praegu on seal 62 000 asüüliootajat. Peamiselt tulevad nad Süüriast, Afghanistanist ja Iraagis, kuid ka Nigeeriast ja Guineast. Pärast seda, kui Balkanil piirid suleti, püsivad nad Kreekas paigal ning loodavad ümberpaigutamise programmi peale.

Kreeka SOS-lastekülad majutavad hetkel 89 saatjata alaealist, kus nad saavad nii tugiteenuseid kui ka psühholoogilist abi. „Lastele ei aita vaid sellest, et neile pakkuda katust ja sööki, nad vajavad nõustamist, haridust ja väljavaateid tulevikuks,“ sõnas Protopapas.