Soome piirivalvurid on saamas piiripunktides samad rünnaku korral tegutsemise volitused, kui on politseinikel praegu. Eriolukordades võiksid piirivalvurid piiripunktides korda kaitsta ka sõjalise jõu kasutamise abil. Tegemist on valmistumisega hübriidohtudeks, mille üks vorm on piiripunktides tekitatud tõsine korrarikkumine või pantvangide võtmine, vahendab Yle Uutiset.

Krimmis hõivasid eraldusmärkideta niinimetatud rohelised mehikesed algfaasis piiripunktid. Neil ei olnud riiklikke eraldusmärke, aga nad olid hästi varustatud,“ ütles Soome seaduseelnõu ette valmistanud piirivalve peastaabi juriidilise osakonna juhataja Ari-Pekka Koivisto.

Piirivalvurid hoiaksid lisavolituste abil olukorda kontrolli all kuni politseinike tulekuni.

„Hübriidohtudele on tüüpiline, et need tekivad kiiresti ja on raskesti ennustatavad. Uute tegutsemisvolituste abil saame olukorras reageerida kiiremini ja efektiivsemalt juba normaalsetes tingimustes,“ ütles Kagu-Soome piirivalve abiülem Jaakko Olli.

Piirivalvurite tegutsemisvolitused kehtiksid mõnesaja meetri ulatuses piiripunktidest ja piirivalve halduses olevatest objektidest.

Seaduseelnõu järgi saaks piirivalve ka õiguse salajaste andmekogumismeetodite kasutamiseks. Üks tähtsamatest meetoditest on näiteks pääs piiriületuspunkti läheduses asuvate mobiiltelefonivõrkude tugijaamade andmete juurde. Samuti võiks piirivalve tehnilise vaatluse ja pealtkuulamise abil kindlaks teha, mis piirkonnas toimub. Vajaduse korral võiks mobiiltelefonivõrgud tummaks teha, et eraldusmärkideta relvastatud rühmituse tegevuse juhtimine väljastpoolt võimatuks teha.

Lisaks mobiiltelefonidele muudetaks tummaks ka eraraadiovõrgud.

Piirivalve kontrolliks seaduseelnõu järgi ka piiripunktide ja muude oma halduses olevate objektide õhuruumi. Kriisiolukorras oleks piirivalvuritel õigus tulistada alla piiripunkti läheduses lendavad droonid. Piirivalvurid saaksid ka vahendid mehitamata õhusõidukite juhtimispaikade lokaliseerimiseks ja droonide vajadusel oma kontrolli alla võtmiseks.

Eraldusmärkideta rühmitused võivad püüda Soome tungida ka veeteed mööda. Piirivalve saaks seaduseelnõu järgi õiguse liikluse takistamiseks merel saarestikus või Saimaa kanalil, kui seal vastavat tegevust märgataks.

Märgatav muutus praeguse olukorraga võrreldes on see, et Soome piirivalvele saaks appi saata relvastatud ajateenijad.

Soome piirivalveseaduse muutus tooks olukordades, kus Soome võtaks kasutusele passikontrolli, lisakohustusi kaasa ka laeva-, lennu- ja raudteefirmadele.

Näiteks Tallinna ja Helsingi vahelistel laevadel peaks laevafirma kontrollima kõigi reisijate reisidokumente ja edastama võimudele juba ette reisijate nimekirjad. Firma peaks maksma 3000 eurot trahvi, kui tooks kõigest hoolimata Soome puudulike või valede dokumentidega reisinud inimese. Lisaks sellele peaks firma sellise reisija omal kulul lähteriiki tagasi viima.