Rajasaar otsustas uurida, kas on võimalik, et laulu kasutamisõiguste haldamine läheks kirjastuselt Muusika OÜ üle Eesti Autorite Ühingule (EAÜ). Ta muigas, et peame loo vabaks laulma. Rajasaar ei pea mõistlikuks, et kirjastus takistab tema isa loodud laulude kõlamist. “Looming peab elama, muusika peab olema lauldud,” sõnas ta.

XII noorte laulupeo idee autori, helilooja ja dirigendi Rasmus Puuri sõnul ei plaaninud nad laulu repertuaari lisada ja seetõttu ei uurinud korraldajad ka selle kasutamise tingimusi. Kuigi teost ei olnud ametlikult kavas, ei takistanud see lauljatel ja publikul nooti üles võtmast. Rajasaar tunnistab, et esitus võttis temalgi pisara silma.

Nootide kirjastamise ja laulu esitamise eest küsib kirjastus Ylle Rajasaare sõnul arusaamatult palju raha. Täna kohtus Rajasaar Eesti Autorite Ühinguga, kellega nad vaatasid üle 1995. aastal sõlmitud lepingu. Dokumendile olid alla kirjutanud helilooja Ülo Vinter, teksti autor Enn Vetemaa ja kirjastuse direktor Ly Bremraud.

Vinteril oli tütre sõnul läbivaks motiiviks Eestile kirjutamine ja Eesti asja ajamine. Nõukogude ajal oli muusikali “Pipi Pikksukk” loomine talle heaks võimaluseks isamaalisust lubatud vahendite piires välja tuua. “Laul Põhjamaast” pärineb samast etendusest. Rajasaare sõnul on rahva hulgas populaarsed ka rida laule Vinteri kantaadist “Kevade ehk pildikesi koolipõlvest”. Teosed on jaotatud kirjastuste Muusika OÜ ja SP Muusikaprojekt OÜ vahel.

Ülo Vinter lahkus meie seast 17 aastat tagasi. “Veel on jäänud 53 aastat kirjastajatele maksmiseks teoste eest, mida me kõik armastame. See on pool sajandit!” rääkis Rajasaar. Laulupeo korraldajad on Rajasaarele öelnud, et nootide väljaandmise eest küsivad kirjastajad üüratuid summasid. See on tema sõnul põhjuseks, miks pole laulu kavva lisatud.

Samalaadne kogemus kirjastajaga on Ylle Rajasaarel võtta kolme aasta tagusest perioodist, kui kirjastaja küsis kõrget hinda laulude lisamise eest lastele mõeldud õpikusse. Toona jäi asi sinnapaika. "Olin kohutavalt solvunud ja läksin oma eluga edasi."

Praegu näeb Rajasaar parimaks ja kiireimaks lahenduseks, et kirjastus soostuks tegema tema kui autoriõiguse pärijaga kirjaliku kokkuleppe, et nimetatud teost võib kasutamiseks anda kolmandatele isikutele. “See võiks olla Bremraudi hea tahe näidata, et Põhjamaa laulu kasutamine on laulupeo korraldajatele ja kooliõpiku kirjastajatele alati tasuta,” ütles Rajasaar.