Need olid mehed, kes viibisid pärast Srebrenica 1995. aasta juulis serblaste kätte langemist otseselt hollandlaste peakorteris Potočaris. Hollandi sõjaväelased ei oleks tohtinud neid baasist minema saata, leidis kohus, vahendab NOS.

Kui 350 moslemit poleks minema saadetud, poleks Bosnia serblaste väejuhi Ratko Mladići juhitud väed neid võib-olla tapnud. Selle tõenäosuseks nimetas kohus 30 protsenti. Omaksed nõudsid kohtult rahalist kompensatsiooni.

Kindral Mladići väed ründasid 1995. aastal Srebrenicas olnud moslemitest tsiviilisikuid ja võitlejaid. Neid oleks pidanud kaitsma ÜRO missioon, mis koosnes sel hetkel Hollandi pataljonist.

Kui rünnak aset leidis, jäi hollandlaste lubatud õhutoetus tulemata, mistõttu oli korralik vastupanu võimatu. Hollandi pataljon lahkus 11. juulil.

Selleks hetkeks oli 20 000-30 000 tsiviilisikut ja võitlejat Hollandi pataljoni peakorteris Potočaris, viie kilomeetri kaugusel Srebrenicast varjupaika palunud. Baasi territooriumil oli 5000 põgenikku, kelle hulgas oli ligi 350 meest.

Bosnia serblastega lepiti kokku, et kõik põgenikud viiakse bussidega ohutusse kohta. Mladići vägedel lubati kontrollida, kas nende hulgas pole sõjakuritegusid toime pannud mehi.

Kaks päeva hiljem sai teatavaks, et mehed, kes võeti „ülekuulamiseks“ kaasa, on ilmselt tapetud.

Hollandi pataljon oleks võinud mehi mitte välja anda, sest hollandlastel oli baasi territooriumil võim. Võib-olla oleks nad saanud hiljem ohutusse kohta viia.

Kokku mõrvati Srebrenicas üle 7000 moslemi mehe ja poisi.