Ilvese sõnul on USA-s ja Euroopas, eriti riikides, kus sel aastal on valimised, nähtud seda, et kui autoritaarne valitsus õõnestab sinu valimisi, saad sa vaevalt õõnestada nende omi, kui neil ei ole demokraatlikke valimisi. E-kirjade häkkimisest ja piinlike avastuste avaldamisest on vähe kasu, kui meedia on riigi kontrolli all ja kui andmete avaldamine internetis saadab avaldaja vanglasse või juhtub temaga midagi veelgi hullemat, märgib Ilves.

Liberaalsed demokraatiad on Ilvese sõnul haavatavad isegi selliste suhteliselt väikeste küberjõudude nagu Iraan rünnakutele. Valitsuste heaks töötavad häkkerite grupid võivad redutada halvasti kaitstud serverites kus iganes. „See on selliste rünnakute asümmeetria, mis seab demokraatiad ohtu. Autoritaarsetel režiimidel on taktikaline eelis selles digitaalses maailmas ja nende oma mehhanismid on tugevad sarnaste rünnakute vastu,“ kirjutab Ilves.

Ilves märgib, et demokraatiad toetuvad mitmele olulisele tugisambale: vabad ja ausad valimised, inimõigused, õigusriik ja vaba meedia. „Kuni 2016. aastani peeti avatud meediat vastupidavaks tugisambaks, mis toetas teisi. Ometi võime me häkkimiste, privaatse informatsiooni avaldamiste ja valeuudiste tõttu juba ette kujutada probleemi, millega demokraatlikud ühiskonnad tuleviku valimistel silmitsi seisavad: kuidas piirata valesid, kui need ähvardavad demokraatiat? Kuidas hoida parlamente ja erakondi häkkimisest vabadena? Kuidas reageerida, kui piinlikud e-kirjad mõjutavad valimisi?“ kirjutab Ilves.

Ka läänel on Ilvese hinnangul asümmeetrilisi eeliseid. Me võime uurida rahapesu, eriti riikides, mida vastased eelistavad, ja astuda asjakohaseid samme. Võime muuta režiimi laste jaoks varastatud rikkuste eest läänes õppimise või elamise raskeks, kirjutab Ilves, kelle sõnul võiks ka lääs kasutada oma asümmeetrilisi eeliseid, aga ei tee seda.

„Ärgem peenutsegem sõnadega: selline taktika nagu häkkimine on sõda liberaalsete demokraatiate vastu. Kõik demokraatiad peavad järele mõtlema, kuidas kaitsta oma valimisprotsesse,“ ütleb Ilves.