Kohtumist juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Madis Lepajõe sõnul on küsimus ühistest väärtustest muutunud Euroopa Liidus järjest olulisemaks. „Tänased Euroopa suured väljakutsed nagu rändekriis, populism ja radikaliseerumine näitavad, et peame panema suurt rõhku inimõiguste, demokraatia, vabaduse ja teiste ühiste väärtuste edendamisele. Haridusel ja elukestval õppel on selles keskne roll,“ ütles Lepajõe.

Liikmesriikide asjatundjad arutasid, milline peaks olema Erasmus+ programm pärast 2020. aastat. Leiti, et Erasmus+ on olnud edukas Euroopa Liidu hariduse, koolituse ja noortevaldkonna toetamisel. Järgmisel perioodil tuleks aga muuta programmi paindlikumaks ja lihtsamaks ning pöörata rohkem tähelepanu elukestva õppe edendamisele. Tuleb tagada, et osaleda saaksid ka need, kel on seni olnud vähem võimalusi, näiteks väiksemad ja maapiirkondade koolid, hariduslike erivajadustega õppijad, keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga inimesed.

Hariduse kõrgetasemelise grupi kohtumine toimus Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames.