Soome valitsuskoalitsiooni viis lahku erinev suhtumine immigratsiooni
Soome peaminister Juha Sipilä kohtub täna president Sauli Niinistöga, kes saadab valitsuse ametlikult laiali. Kolmikliit jõudis esmaspäeval ületamatute erimeelsusteni, kui kogunes esimeeste tasandil esimest korda pärast Euroopa Liidu ja eurovastase esimehe Jussi Halla-aho asumist Põlissoomlaste etteotsa.
Keskerakonna, Koonderakonna ja Põlissoomlaste valitsuskoalitsioon läks raksu pärast seda, kui hakati arutama väärtusküsimusi. Kuigi Halla-aho nõustus enda sõnul senise valitsusprogrammi ja varjupaigapoliitika järgmisega, nõudis ta koalitsioonipartneritelt, et viimasest peetaks senisest hoolikamalt kinni. „Ma tegin selgeks, et me eeldame, et kokkulepitust peetakse täpselt kinni,“ ütles ta. „Valitsusjuht andis teada, et sisserännet puudutavate punktide senisest täpsem järgimine ei ole aga võimalik ja eeldusi valitsuskoostöö jätkumisele ei ole.“
Sipilä tõdes esmaspäeva õhtul pressikonverentsil, et koalitsioonipartnerite vahel on alati olnud erimeelsusi, kuid need on nüüd kasvanud sedavõrd, et võivad kujutada riski valitsuse suutlikusele normaalselt toimida. „Me pidime oma väärtustebaasi juba niigi ekstreemsusteni venitama. Nüüd on erinevused sellestki suuremad,“ tõdes peaminister.
Võimalik ainult nelikliit
Kesk- ja Koonderakonnal on hetkel võimalik koalitsioon moodustada ainult kristlikdemokraatide ja soomerootslastega, sest sotsiaaldemokraadid, rohelised ja Vasakliit on teatanud, et ei ole enne uusi valimisi nõus valitsusvastutust kandma.
Soome parlamenti kuulub 200 rahvasaadikut. Keskerakonnal on 49, Põlissoomlastel 37, Koonderakonnal 37, sotsiaaldemokraatidel 35, Roheliste Liidul 15, Vasakliidul 12, Soome Rootsi Rahvaparteil ja Ahvenamaa esindajatel 10 ja kristlikdemokraatidel viis esindajat.
Võimalikul nelikliidul oleks seega parlamendis äärmiselt napp enamus: 101 kohta.
Soome president Niinistö rõhutas eile, et riik toimib koalitsiooni laialiminemisest hoolimata edasi, ja avaldas lootust, et Sipiläl õnnestub siiski uus koalitsioon moodustada ja erakorralisi valimisi ei ole tarvis välja kuulutada. „Meie riigi ülesehituse vaim lähtub sellest, et kui valitsus laguneb, siis erakonnad vaatavad kõigepealt, kas olemasoleva parlamendi põhjal saab leida mingi teise koosseisu,“ ütles riigipea Yle-le. „Kõik on valitsusparteide ja peaministri otsustada.“
